Tallinna Ühisgümnaasiumi ajalugu

Tänapäeval on Pärnu maantee äärsel alal Kosmose kinost lõuna pool näha väike kõrgendik. Sellel paiknevad Polütehnikum, Ajakirjandusmaja, Tallinna 20. Keskkool (praegune Tallinna Ühisgümnaasium) jne. Kui araverelisem linnakodanik teaks kõrgendiku sajanditetaguseid funktsioone, tunneks ta sealt möödudes kindlasti väikest kõhedust.

XIII sajandil ehitati mäele umbes praeguse Hansapanga kohale kivist kabel. Ehitajateks olid ordurüütlid. Kabelit külastas palju patukahetsejaid ja palverändureid, kes hüüdsid seda Jeruusalemmaks. Nendelt saigi põhja-lõunasuunaline vallseljak oma nime. Hiljem on kasutatud paljudes kirjandusteostes Jeruusalemma mäe nime.

XVI sajandi usupuhastuse käigus tehti kabel maatasa. Samal sajandil ehitati endise kabeli kohale keskaegse Tallinna tähtsaim Võllamägi. Võllas oli kolme sambaga kiviehitis, s.o "suurlinna võllas", sest selliseid ehitisi oli lubatud püstitada vaid suurtes linnades. Iga sambapaari vahele oli asetatud võlla põikpuu, igale põikpuule võis puua kaks kurjategijat (peamiselt vargaid) ja ühelt sambalt teise sambapaari vahelise põikpuu keskele toetuvale põikpuule veel seitsmes nn Erzdieb – peavaras. Sellisest täisvõllast tulenes ütlus ein Galgenwall – võllatäis inimesi.

Surmamõistetud talutati võllamäele mööda kunagist Vaestepatuste tänavat, mille nimetus tuleneb surmamõistetute õnnetust saatusest. Tänav oli ühenduses Tõnismäe tänavaga ja kulges praeguses mõistes Kosmose ja Sõnajala kaupluse vahelt EKE maja (praegune Hansapank) ette.

Võllamäe kõrval, praeguse Polütehnikumi territooriumil oli timuka eluase. Võllaid oli vanas Tallinnas teisigi (lastestaadioni lähedal ja Viru värava ees).

Tänapäeva mõistes olid keskaegsed karistusmäärad ebainimlikud. Surmanuhtlust oli viit liiki – elusalt poomine, rattasurm, elusalt matmine (naistele), poomine ja pea maharaiumine.

Haavamise ja valeraha tegemise eest raiuti käsi maha. Väiksemate kuritegude puhul karistati vanglaga, kõrvast ilmajäämisega, vitsanuhtlusega, häbipostis seismisega või häbikividega (süüdimõistetu kõndis tänavatel või ümber linna seakarjuse saatel, kaelas kivid, millele olid maalitud lõustad). Viimast karistust rakendati keelepeksus süüdimõistetud naiste suhtes. Hukatute kehad jäid paariks või enamakski päevaks võllamäele.

Pärnu maantee äärne liivik muutus veelgi hirmuäratavamaks 1608. aastal, kui sinna toodi üle Toompea võllas Schlossgerich. See paigutati Jeruusalemma mäe teise serva, praeguse Tallinna 20. Keskkooli (Tallinna Ühisgümnaasiumi) krundile. (Nii mõnelegi õpilasele on kool piinamisasutus, nende meelest on selline asukoha valik ajalooline järjepidevus.)

Toompea lossivõimude ja Tallinna rae vaheliste läbirääkimiste tulemusena loovutas Tallinna raad 1608. aastal riigivõimude survel ja vastu tahtmist lossivõimudele Toompea võllase püstitamiseks maa-ala pealiiklustee Pärnu maantee äärde.

Maa-ala sunniviisilisest loovutamisest ja Toompea võlla püstitamisest algas peaaegu pool aastasada kestev tüli Toompea ja Tallinna linnavõimude vahel.

[redigeeri] Lähiaeg

Tallinna linna võllamägi tegutses samal kohal 1801. aastani, mil selliste hukkamismeetodite kasutamine kohtuotsuste täideviimiseks lõpetati.

19. sajandi keskel kihas vilgas ehitustegevus. Hulgaliselt krunte on välja jagatud ka Lõuna tänava ja Pärnu maantee ristumiskoha ümbruses. Lastekodu (hilisem 20. kk krunt) kuulub kellelegi Grieschiehesile. Seal asus omal ajal linna sillutuskivide ladu ja killustiku valmistamise koht, mille järgi tänav nimetati 1882. aastal Steinstrasse ehk Kivi tänavaks. Tulevase Lutheri vabriku krundil asus Artur Girardi tapeedivabrik, mis avati 1865. aastal.

1877. aastal rajati Tallinnasse uus auru jõul töötav ettevõte, millest sai alguse A. Lutheri vabrik, hilisem Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat. Ettevõte alustas oma tööd Narva maanteel olevas hoones, kuid 1887.a üüris A. M. Luther Pärnu maantee ääres oleva tühjaks jäänud Girardi tapeedivabriku maja. 1889. a ostis aktsiaselts selle maja Artur Girard de Soucantoni pärijalt ühes tervet kvartalit haarava krundiga (ligi 30 000 ruutmeetrit). Edaspidi suurenes Lutheri vabrik pidevalt. Samal ajal ehitati suurel hulgal maju vaadeldavas piirkonnas ja kujunesidki välja nende linnajagude nimed. Pärnu maantee ääres tekkis Uus Maailm, Tallinn-Väikese jaama ümbruses hakkas välja kujunema Kitseküla.

Kuna endine liivik Jeruusalemma mäe ümbruses oli peamiselt lage, tuli teha suuri kapitaalmahutusi linnal, et sealne kant haljastatud saaks. 1882. aastast alates algasidki täie hooga Pärnu maantee äärse liiviku haljastamine.

1898. aastal väljakujunenud Kitsekülas elasid põhiliselt Lutheri vabriku töölised. Kitseküla hõlmab praegused Kauba, Hagudi, Paide, Rapla, Juurdeveo, Saku, Kohila ja Türi tänavad. See sajandivahetusel tekkinud tööliste elamurajoon oli algul pisikeste majadega ja avarate aedadega, kus kasvatati aedvilju ning jätkus maad ka paari kitse pidamiseks, sellest siis ka nimi.

Külanimede kujunemine jätkus omasoodu. Magasini, Herne ja Veerenni tänavate piirkonda ja ümbrust hakati kutsuma Võlakülaks. Sealne elamurajoon on ehitatud peamiselt odava ehituslaenuga 19. sajandi lõpuaastatel ja 20. sajandi esimesel poolel. Enamus sealsetest majaomanikest oli pikka aega pangavõlglased, mõnel jätkus seda maksmist veel lastelastelegi. Sellest siis ka selline nimi.

20. sajand

1982. aastal kasutas Ühisgümnaasiumi ruume ka 10. Õhtukeskkool.^[7]

[redigeeri] Huvitavat

Viktor Kingissepa nime on kandnud ka Saaremaa Ühisgümnaasium (Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool).

[redigeeri] Tuntud vilistlased