www.elu24.ee 19.04.2012
Saksamaal Hamburgis asuvas Museum für Kunst und Gewerbein on
pronkskuju, mis arheoloogide arvates kujutab paljaste rindadega
naisgladiaatorit (ladina keeles gladiatrix).
See umbes 2000 aasta vanune kuju on maailmas alles teine kunstiteos, mis kujutab naisgladiaatorit, edastab Live Sience.
Kuju ülekeha on paljas, tal on niudevöö ning vasaku põlve ümber side. Tal on pikad juuked.
Granada ülikooli eksperdi Alfonso Manase sõnul on naisel käes sica. Tegemist on lühikese kõvera mõõgaga, mida kasutasid gladiaatorid.
Manas lisas, et naisgladiaatori käsi on sellises asendis, nagu tervitaks ta rahvahulka pärast võidukat etteastet.
Samas vaatab ta maapinnale, võimalik et ta pilk on tapetud vastasel.
«Kuna tegemist on väga detailse kujuga, siis see võidi teha tegeliku isiku järgi,» selgitas Manas.
Ei ole teada, kust see kuju leiti ning kuidas see Saksamaale jõudis.
Asjatundjate sõnul on selliseid naisgladiaatoreid kujutavaid kujusid väga vähe leitud. Selle põhjalt järeldati, et Rooma impeeriumis oligi väga vähe naisgladiaatoreid.
Naisgladiaatorid keelati ära keiser Septimus Severuse poolt 200. aastal pKr. Iidsetes nüüdisajani säilinud kirjutistest on nende kohta vaid tosin viidet.
Naisgladiaatrorite võitlust on kujutatud ka Halikarnassoses asunud reljeefil, mis praegu on Briti muuseumi kollektsioonis.
Väidetavalt on leitud ka naisgladiaatorite matmispaiku, kuid neid ei ole uuritud.
Paljud teadlased on varem oletanud, et Saksamaa muuseumis asuv kuju on naisgladiaatorist, kes puhastab end strigil`i abil. Strigil oli terav mõõka meenutav kaabits, mille abil sai nahalt õli ja mustuse maha kraapida.
Manas küsis, miks peaks naisgladiaator tõstma nahakaabitsa võidukalt üles.
Uurijate sõnul ei võistelnud Vana-Rooma naisatleedid palja ülakehaga, vaid rindade ümber oli kangas mähitud või siis kandsid nad ühte rinda paljastavat tuunikat.
USA Ohio ülikooli asjatundja Anna McCulloghi sõnul meenutab nimetatud kuju naisgladiaatorit, mitte lihtsalt atleeti.
McCulloghi sõnul on probleem selles, et seda gladiaatorit on kujutatud kaitsekiivri, käe- ja jalakaitsete ning rinnakaitseta.
«Põhjus, miks kuju palja ülakehaga kujutati, võis peituda selles, et taheti rõhutada, et tegemist on naisgladiaatori ja mitte meesgladiaatoriga,» selgitas uurija.
Nii Manas kui McCollough on arvamusel, et tavaliselt olid mehed need, kes areenil palja ülakehaga olid, mitte naised.
«Ilma kaitsevahenditeta oleks gladiaatorid tapetud kohe, see oleks rikkunud vaatemängu. Kui gladiaatoreid oleks liiga palju hukkunud, ei oleks see nende omanikele kasulik olnud. Gladiaatorite koolid oleks tühjaks jäänud,» tõdesid uurijad.
Arvatakse, et kunstnik ei pannud naisgladiaatorile kiivrit pähe selle tõttu, et tahtis ta pikki juukseid näidata.
Manase arvates olid naisgladiaatorid Vana-Rooma meeste jaoks erootilised.
«Ei ole kahtlust, et paljaste rindadega naisgladiaator tekitas pealtvaatajates erootilist elevust. Mitte iga päev ei näinud roomlased avalikult naisekeha, millel oli nii vähe riideid ümber,» selgitati.
Kuju ülekeha on paljas, tal on niudevöö ning vasaku põlve ümber side. Tal on pikad juuked.
Granada ülikooli eksperdi Alfonso Manase sõnul on naisel käes sica. Tegemist on lühikese kõvera mõõgaga, mida kasutasid gladiaatorid.
Manas lisas, et naisgladiaatori käsi on sellises asendis, nagu tervitaks ta rahvahulka pärast võidukat etteastet.
Samas vaatab ta maapinnale, võimalik et ta pilk on tapetud vastasel.
«Kuna tegemist on väga detailse kujuga, siis see võidi teha tegeliku isiku järgi,» selgitas Manas.
Ei ole teada, kust see kuju leiti ning kuidas see Saksamaale jõudis.
Asjatundjate sõnul on selliseid naisgladiaatoreid kujutavaid kujusid väga vähe leitud. Selle põhjalt järeldati, et Rooma impeeriumis oligi väga vähe naisgladiaatoreid.
Naisgladiaatorid keelati ära keiser Septimus Severuse poolt 200. aastal pKr. Iidsetes nüüdisajani säilinud kirjutistest on nende kohta vaid tosin viidet.
Naisgladiaatrorite võitlust on kujutatud ka Halikarnassoses asunud reljeefil, mis praegu on Briti muuseumi kollektsioonis.
Väidetavalt on leitud ka naisgladiaatorite matmispaiku, kuid neid ei ole uuritud.
Paljud teadlased on varem oletanud, et Saksamaa muuseumis asuv kuju on naisgladiaatorist, kes puhastab end strigil`i abil. Strigil oli terav mõõka meenutav kaabits, mille abil sai nahalt õli ja mustuse maha kraapida.
Manas küsis, miks peaks naisgladiaator tõstma nahakaabitsa võidukalt üles.
Uurijate sõnul ei võistelnud Vana-Rooma naisatleedid palja ülakehaga, vaid rindade ümber oli kangas mähitud või siis kandsid nad ühte rinda paljastavat tuunikat.
USA Ohio ülikooli asjatundja Anna McCulloghi sõnul meenutab nimetatud kuju naisgladiaatorit, mitte lihtsalt atleeti.
McCulloghi sõnul on probleem selles, et seda gladiaatorit on kujutatud kaitsekiivri, käe- ja jalakaitsete ning rinnakaitseta.
«Põhjus, miks kuju palja ülakehaga kujutati, võis peituda selles, et taheti rõhutada, et tegemist on naisgladiaatori ja mitte meesgladiaatoriga,» selgitas uurija.
Nii Manas kui McCollough on arvamusel, et tavaliselt olid mehed need, kes areenil palja ülakehaga olid, mitte naised.
«Ilma kaitsevahenditeta oleks gladiaatorid tapetud kohe, see oleks rikkunud vaatemängu. Kui gladiaatoreid oleks liiga palju hukkunud, ei oleks see nende omanikele kasulik olnud. Gladiaatorite koolid oleks tühjaks jäänud,» tõdesid uurijad.
Arvatakse, et kunstnik ei pannud naisgladiaatorile kiivrit pähe selle tõttu, et tahtis ta pikki juukseid näidata.
Manase arvates olid naisgladiaatorid Vana-Rooma meeste jaoks erootilised.
«Ei ole kahtlust, et paljaste rindadega naisgladiaator tekitas pealtvaatajates erootilist elevust. Mitte iga päev ei näinud roomlased avalikult naisekeha, millel oli nii vähe riideid ümber,» selgitati.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti