www.elu24.ee 23.03.2012
Suurbritanniast Bathis toimuvatel väljakaevamistel leidsid arheoloogid üle 30 000 Vana-Rooma mündi.
Umbes kolmandast sajandist pKr pärit raha leiti 135 meetri sügavuselt Bathi ajaloolisest piirkonnast, kus kunagi oli Rooma asula, edastab The Telegraph.
Asjatundjate arvates on nüüdne mündileid Briti saarte mündileidude seas suuruselt viies ning Briti Vana-Rooma kunagistelt asulaaladelt leitutest suurim.
Leid saadeti Briti muuseumisse uurimisele. Uurijate sõnul on suur osa münte üksteise küljes tihkelt kinni.
Konservaatorite arvates on selliste müntide kindlaks tegemine ja nende üle lugemine küllaltki keeruline. Oletatakse, et see võtab aega vähemalt aasta.
Oletatakse, et suur hulk raha maeti maha millalgi 270. aastal pKr.
Arheoloogide arvates võidi raha peita siis, kui Rooma impeeriumis, kaasa arvatud roomlaste poolt vallutatud aladel Briti saartel olid rahutud ajad.
Bathis, mis Rooma ajal kandis nime Aquae Sulis, on hästi säilinud roomlaste basseini- ja saunakompleks.
Samuti peetakse nüüdset leidu selle poolest eriliseks, et leidjateks olid oma ala asjatundjad, mitte metalliotsijaid kasutavad aardekütid.
Seni suurima koguse Vana-Rooma münte leidis 2010. aasta aprillis haiglakokana töötav Dave Crisp Someresetis Frome`i lähedaselt põllult.
Raha-aardes oli 52 503 münti, mis pärinesid aastatest 253 – 293 pKr. Frome`i aarde väärtuseks hinnati 320 250 naela.
Neid münte saab näha Somerseti muuseumis.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti