www.parnupostimees.ee 16.12.2010
Olaf Esna, bibliofiil
Arhitekt Harald Armani projekti järgi jõuti enne sõda ehitada Pärnu kesklinna Alar Kotli ja Anton Soansi kavandatud moodne pangamaja.
Foto: Olaf Esna erakogu
Kaldjoon joonisel tähistab vana vallikraavi alale rajatud raudteed.
Foto: Olaf Esna erakogu
Kui 5. oktoobril 1896 väljus esimene rong Pärnust Valka, olid pärnakad õnne tipul. Ometi üks kindla sõiduplaani alusel toimiv aastaringne ühendus ülejäänud maailmaga! “Ei” loksumisele merel või reisitõllas!
Aastad möödusid, rongi kõrvale tulid autod, hakkas arenema bussiliiklus ja südalinna, lausa peatänava äärde jääva rongi peale hakati nina kirtsutama.
Peale tsuhh-tsuhhitamise vedur suitses ja vilistas, puhvrid kolksusid, raud tegi raua vastu käies kriginat. Ka polnud tsaariaegne raudteearhitektuur enam esinduslik moodsaks suvituslinnaks pürgivale Pärnule.
Raudteejaam surve all
Linnavara loovutamisel ihnuskoina tuntud linnapea Oscar Brackmann laskis küll jaamahoone ja rööpapaari otse oma maja ette ehitada, aga kas ta selleks kulutas linna maad? “Dutkit, brat,” nagu ütleb idanaaber.
Juurdeveo Raudtee Selts pidi täitma vana vallikraavi enne, kui sai hakata ehitama. Niipalju kui selts vallikraavi täitis, ta maad sai. Seda tähistab joonisel kaldjoon üle praeguse Rüütli platsi.
Ajapikku hoonestati Rüütli tänava lõpukvartalid, praeguse hotelli kohale kerkis Endla teatri hoone. Seepärast hakatigi kolmest küljest hoonetega piiratud raudteejaama sellest paigast välja suruma. Aastast aastasse võeti selle kohta ajalehtedes sõna, aga tulemusi polnud. Korraldati nõupidamisi, kus asja pikalt arutati.
Lõpuks kuulutas teedeministeeriumi ehitusvalitsus koos raudteevalitsuse, Pärnu linnavalitsuse ja Eesti Pangaga 1937. aasta lõpul välja Pärnu linnaväljaku kujundamise eelprojektide võistluse tähtajaga 1. märts 1938.
City võtab ilmet
Lahendada tuli olemasoleva raudteejaama, reisijate- ja kaubajaama üleviimine ning raudteejaama alt vabanevale maa-alale tähtsamate haldusasutuste püstitamine.
Sellel alal tuli ette näha riigihoidja monument, Pärnu raudteejaama hoone ja raudteetöötajate elamu, Eesti Panga Pärnu osakonna hoone (pikkus vähemalt 45 meetrit, kubatuur umbes 10 000 kuupmeetrit), Pärnu postkontori ja telefonivõrgu hoone mahuga 7250 kuupmeetrit, kaugemas tulevikus uus hoone riigiasutuste paigutamiseks (24 000 kuupmeetrit), Endla juurdeehitus (maht ligemale 12 500 kuupmeetrit), maaliinibusside seisukoht raudteejaama juures, kust korraga võiks väljuda 15 bussi.
Tähtajaks laekus viis võistlustööd, neist kolm väärisid tähelepanu. Þürii koosseisus raudteevalitsuse ehitusala juhataja K. Steinmann (esimees), Pärnu linnanõunik P. Suve, Eesti Panga inspektor J. Jürisson, arhitektid O. Siinmaa, H. Otloot, K. Bülau (sekretär) jagas auhinnad 8. märtsil 1938 järgmiselt.
Esimese auhinna 1000 krooni sai ”City” (arhitekt Harald Arman). Teine ja kolmas auhind jagati kahe töö vahel, mõlemale 625 krooni: ”Tutti” (Manivald Loite ja Elmar Lohk) ja ”292723” (Johannes Ilmas).
Armani projekti puhul hinnati arhitektuurset tasakaalukust ja soliidsust, projektis ette nähtud hoonete õigeid asukohti (eriti hästi oli lahendatud Eesti Panga hoone paigutus).
Ülejäänud töödes olid kenasti paigutatud liiklusjaam ja Konstantin Pätsi monument.
Lõpliku projekti koostamisel oli kavas võtta aluseks esikohatöö, täiendades seda teiste auhinnatud projektide ideedega.
10. märtsil toodi projektid Tallinnast Pärnusse, kus neid võis nelja tunni jooksul linnavolikogu saalis uurida.
Ametlikult reklaamiti seda K. Pätsi nimelise väljaku ümberplaneerimisprojektide võistlusena.
Loomulikult oli see Pärnu linnaisade riigihoidja (presidendi) moosimise tipp. Kuidas sa jätad omanimelise väljaku ja sellega piirnevate hoonete ehitamisel riigi rahakoti rauad lahti tegemata!
Pätsile sellele väljakul ausammast ei püstitatud, küll tuletati kahes variandis meelde Punase väljaku muumiat.
Selle projektide võistluse silmaga nähtav ja käega katsutav tulemus on Alar Kotli ja Anton Soansi projekti järgi ehitatud pangamaja, mille asukoha pani paika Armani esikoha võitnud projekt.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti