www.parnupostimees.ee 02.08.2011
Tõnu Kann, reporter
Foto: Ants Liigus
Pärnus uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamisega kaasnevad arheoloogilised uuringud. Need viidavad küll ehitajate aega, kuid on Pika tänava ääres päevavalgele toonud mõndagi huvitavat keskaegsest Pärnust.
Kuigi 15. juunist 15. augustini on kaevetööd suvitajate huvides Pärnu kesklinnas keelatud, lubas linnavalitsus erandkorras kaevata keeluajal Pika tänava haljastusribal, ja seda aega kasutasid arheoloogidki.
Torutöödele eelnevate kohustuslike arheoloogiliste uuringute käigus on vastutava arheoloogi Eero Heinloo hinnangu järgi Pärnu Pika tänava äärsest kaevikust päevavalgele toodud huvitavaid üksikleide ja selgemaks saab tervikpilt sajanditetagusest linnaruumist.
“Pika tänavaga kulgeval joonel oleme uuringud peaaegu lõpetada jõudnud,” sõnas Heinloo. “Pärast 15. augustit loodame koos toruehituse edenemisega uurida risti üle Pika tänava kaevatavaid kaevikuid.”
Arheoloogide ja torupaigaldajate ühine töö on korraldatud selliselt, et torumehed kaevavad vajalikud kaevikud, kuid ei jätka torude paigaldamist enne, kui arheoloogid on jõudnud avatud kultuurikihid läbi uurida.
Keskaeg on õnneks alles
Heinloo rääkis, et Pikal tänaval jõudsid nad keskaegse, arvatavalt 15. sajandist pärit ajaloolise Pika tänava puitsillutiseni, samal ajal kui hilisemad kultuurikihistused on peaaegu kadunud.
Heinloo sõnade kohaselt on Pika tänava Lenini alleeks rekonstrueerimise käigus pärast Teist maailmasõda hilisemad kultuurikihid lihtsalt minema veetud või nii segi pööratud, et näiteks 16.–17. sajandist pärit leide on vähe ja tollasest linna kultuurikihist on Pikal tänaval järel vaid üksikuid fragmente.
“Kahjuks alustati linnaarheoloogiaga süstemaatiliselt alles 1980. aastatel, nii et 1950. aastatel, kui uut tänavat rajati ja Pärnu vanalinn ümber ehitati, arheoloogilisi uuringuid ei tehtud,” selgitas Heinloo.
Samal ajal on arheoloogi arvates Pika tänava ääres tegu väga huvitava keskaegse materjaliga, millest osa leide võib kuuluda isegi 13. sajandisse.
“See nõuab hilisemat analüüsi ja dateerimist,” ütles Heinloo, lisades, et paljugi sellest, mis maapõuest on nähtavale ilmunud, kujutab endast mõistatust, sest kõik ei vasta hoopiski sellele ettekujutusele, mis on toetunud vanadele linnaplaanidele.
“Neid asju on talvel vaja analüüsida, täpsustada ja kokku klapitada,” ütles vastutav arheoloog, lubades aruande Pika tänava kaevamistest ja sealt hargnevate uuringute kohta Pärnu muuseumile ja muinsuskaitseametile üle anda tuleva aasta algupoolel.
Püha Andrease kuju
16.–17. sajand ja sealt veelgi hilisem aeg on pakkunud Pikal tänaval arheoloogidele vähe avastamisrõõmu, kuid seda enam on kaevamised andnud keskaegset materjali.
“Esemeid on nähtavale tulnud üksjagu, sealhulgas päris palju Pärnule kui kaubalinnale omast välismaise päritoluga keraamikat,” kirjeldas Heinloo. “Üks huvitavamaid leide, mis väärib eksponeerimist Pärnu muuseumis, on luust meisterdatud inimfiguuriga noakäepide. Figuur kujutab endast äratuntavalt pühak Andreast, nagu teda sellal kujutati.”
Esemeleidude kõrval on Heinloo ütlust mööda tähtis, et nii Pika tänava äärse kui teiste Pärnu vanalinnas seoses veetorustiku paigaldamisega tehtud arheoloogiliste uuringute käigus muutub pilt Pärnu keskaegsest linnaplaneeringust täpsemaks.
“Usun, et saame uue teabe analüüsi järel päris korraliku läbilõike Pärnu ajaloolisest vanalinnast,” lubas Heinloo.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti