www.novaator.ee
Jaak-Kristian Sutt
Siberist leitud kiviajast pärinev varbaluu võib heita uut valgust muistsete inimeste valimatule suguelule inimlastega.
Varbaluu leiti Siberis asuvast Denisova koopast ning asub hetkel Saksamaa Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi Eesti juurtega teadlase Svante Pääbo käes, kirjutas New Scientist.
Pääbo juhitud teadlasterühm suutis DNA analüüsi abil esimesena näidata, et muistsed inimesed ja neandertallased sigisid omavahel.
Denisova koopast leitud varbaluu lisab kinnitust seisukohale, et koos varajaste inimeste ja neandertallastega liikus Euraasias samal ajal ringi veel üks suurem inimlaste rühm. Veelgi enam, leid võib isegi tõestada kõigi kolme rühma omavahelist sigimist.
Denisova koopast leiti juba aastatel 2000 ja 2008 kivistunud hammas ja sõrmeluu. Eelmisel aastal näitas Pääbo tehtud DNA analüüs, et mõlemad kuulusid varem tundmatule inimliigile Denisova inimesele. Ka nüüd avastatud varbaluu, mis on äärmiselt haruldane leid, kuulus ilmselt sama inimliigi isendile.
30 000 kuni 50 000 aasta vanuse hamba ja sõrmeluu primitiivne morfoloogia näitab, et Denisova inimeste ja neandertallaste teed läksid lahku umbes 300 000 aastat tagasi. Analüüsi tegemise ajal spekuleeris Pääbo, et nad hakkasid hõivama suurt osa Ida-Aasiast ajal, mil Euroopas ja Lääne-Aasias domineerisid neandertallased. Umbes 40 000 aastat tagasi liikusid selles piirkonnas juba ringi ka inimesed.
Denisova inimest teatakse siiski ainult säilinud hamba ja sõrmeluu kivististe põhjal, millest ei piisa ametlikult omaette liigiks nimetamiseks. Olukorda võib muuta aga värskelt avastatud varbaluu analüüs.
Varbaluu leiti sõrmeluuga samast koopa põranda kihist. Selle leidnud Vene teaduste akadeemia teadlase Maria Mednikova sõnul kuulus leitud luu kaasaegsele indiviidile, kes elas ligikaudu 40 000 aastat tagasi. Tema uurimistulemused näitavad aga, et varba ja sõrme luud kuulusid erinevatele isenditele. Lisaks sellele on varbaluu jässakas ning kujult kaasaegse inimese ja neandertallase tüüpilise varbaluu vahepealne.
Kõik ei ole aga sama veendunud. Inimlaste jalaluude morfoloogiat põhjalikult uurinud Washingtoni ülikooli teadlase Erik Trinkausi arvates on luu tugev välimus küll huvitav, kuid taksonoomiliste järelduste tegemiseks ebapiisav ning vaja on DNA analüüsi. Ka Pääbo juhitud teadlased on leiu osas kidakeelsed ning Pääbo sõnul ei ole neil veel konkreetseid tulemusi, millest rääkida.
Mednikoval õnnestus aga näha osa teadlaste esialgsetest tulemustest ning tema sõnul on lähiajal oodata põrutavaid uudiseid - võib oletada, et Pääbo rühm on varbaluust leidnud DNAd, mille analüüs näitab, et varbaluu ei kuulunud tavalisele inimlasele.
Neandertallased ilmusid Mednikova sõnul Siberis asuvasse Altai mäestikusse umbes 45 000 aastat tagasi ning assimileeriti seal tõenäoliselt kohalike Denisova inimeste poolt. Varbaluu omanik võis olla nii Denisova inimene kui neandertallane või isegi nende ristsugutis. Viimasel juhul oleks varbaluu märkimisväärne leid.
Kuigi Pääbo rühma analüüsi tulemuste avaldamiseni saab leiu üle ainult spekuleerida, võib inimese sugupuu praegusest veelgi keerulisemaks osutuda.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti