www.saartehaal.ee 09.08.2011
Autor: Hendrik Kuusk
SIIT TA JOOKSEB: Arheoloogiadoktor Jüri Peets näitab kust täpselt kunagise kiilu kontuur liigub, see pisike huumusetriip ongi purje olemasolu tõestuseks. Foto: Hendrik Kuusk
13. sajandit tagasi koos oma laevaga Salmele maetud mehi võib pidada Läänemere purjetamise pioneerideks – tegemist on varaseima purjelaeva leiuga Läänemeres.
Eelmise nädala lõpuks olid Salme teise muinaslaeva väljakaevamised jõudnud lõpusirgele, ning võis arvata, et uusi avastusi enam ei lisandu. Nagu juba kombeks saanud, otsustas laev arheolooge taas üllatada.
Laupäeval jõudsid kaevamised nii kaugele, et laeva matmiskohta kaevatud sisselõikes paljastus selgelt kunagise kiilu kuju, mis annab tõestust, et Salmele maetud ülikute meresõiduk kasutas liikumiseks ka purje.
Ajakirjandusele näitamiseks
Esmaspäeval, kui kohalik ajakirjandus väljakaevamisi uudistama jõudis, välkus kellu laeva leiupaigas taas hoogsalt. Nimelt olid pühapäevane torm ja paduvihm arheoloogide ponnistused nullinud ning laeva sisselõike uuesti liiva ja kruusa sisse matnud. Kui aga 13 sajandit tagasi maapõue jäetud laeva sisselõige taas arheoloogide kellu alt paistma hakkas, oli ka võhiku silmale selge, et tegu on tõepoolest kiiluga. “See on nagu maasikas tordil,” kommenteeris kaevamisi läbi viiv arheoloogiadoktor Jüri Peets muigega kunagist purjekat silmitsedes. Peetsi sõnul paigutab kiilu leidmine laeva ilusasti Läänemere merendusajaloo konteksti, märkides samas üsna täpselt ära purje kasutuselevõtu aja meie piirkonnas.
Väljakaevamiste käigus on korduvalt hellitatud lootust, et ehk on Salme teise laeva näol tegemist purjelaevaga, mis lisaks laevale tublisti lisaväärtust. Selliseks oletuseks andsid alust mõned ebatavaliselt suured needid (masti kinnitamiseks?) ja laeva profiili kuju, millele toetudes allveearheoloog Vello Mäss hüpoteesi võimalikust purje olemasolust ka lõi.
Nüüd, kui kunagisest kiilust alles jäänud huumusekiht on kõigile näha, on Salme laev kinnitanud oma kirjeldamatut tähtsust merenduse ajaloos, olles mitte ainult esimene leitud purjelaev Läänemeres, vaid ka ainus sõdalaste massiline laevamatus, mis avastatud, kogu maailmas. Skandinaavia piirkonnast Norra rannikult pärineb siiski ka üks varasem purjelaeva leid. Põhjamerel tuli puri kasutusele arvatavasti juba kaheksanda sajandi alguses.
Läheb kindlalt merenduse ajalukku
Mässi sõnul ei julge ta küll väga kanget mürki võtta, kuid väga suure tõenäosusega on tegemist purjelaevaga. Sajaprotsendilist kinnitust Mäss anda ei soovi, kuna laeva mastikanda pole leitud, ning kui see peaks asuma laeva keskel, kohas, kust on läbi kaevatud kaablikraav, pole selleks ka lootust.
Varem on kokkuleppeliselt räägitud purje jõudmisest Läänemerele 8. sajandil. Salme leid on nüüd selle teooria faktiliseks kinnituseks. Laev dateeritakse umbes 750. aastasse, mis nihutab purjetamise arvatava alguse siinsetes vetes arvatust pisut varasemasse aega. Nüüdseks on teadlastel kindlalt teada ka see, et kaks laeva on Salmele maetud koos, samal ajal, neist esimene ja väiksem liikus vaid aerude jõul.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti