www.elu24.ee 15.08.2011
Foto: Scanpix
Itaalia allveearheoloogid leidsid Sitsiilia saare Pantelleria lähedalt uppunud aarde, mis koosneb 3422 iidsest pronksmündist.
Arheoloogide sõnul pärinevad need mündid ajavahemikust 264 – 241 eKr., kirjutab Discovery News.
Keset Sitsiilia väina asuv Pantelleria oli asustatud nii roomlaste kui ka kartaagolaste poolt.
Rooma sai selle väikesaare enda valdusse Esimese Puunia sõja ajal 255. aastal eKr., kuid kaotas selle aasta hiljem.
217. aastal eKr, kui leidis aset Teine Puunia sõda, sai Rooma Pantelleria lõplikult endale. Selle tähistamiseks vermiti suur hulk münte.
Mündiaare leiti 20,4 meetri sügavuselt ning müntidel on kujutatud roomlaste ja kartaagolaste vahelist võitlust.
Üllatavalt on kõik 3422 münti identsed.
Müntide ühel poolel on iidne viljakusjumalanna Kore/Tanit, keda saarel elanud kartaagolased kummardasid.
Mündi teisel poolel on hobusepea kujutis, mille ümber on tähed. Samuti on seal heeroldikepp.
«Kuna kõik mündid on identsed, siis võidi seda kasutada vaid riigirahana. Tavalistel maksetel kasutatud mündid olid erinevad,» sõnas arheoloog Leonardo Abelli.
Abelli lisas, et Sitsiiliasse suundunud Kartaago laeval olnud mündid olid määratud rahastama Rooma-vastast ülestõusu.
«Kartaagolased otsustasid peita raha madalasse rannavette, et see hiljem maale viia. Mündid leiti suure kivist ankru lähedalt,» lausus Abelli.
Millegipärast jäidki need mündid sinna.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti