Ärimees tahab ahnusest lammutada Nõelasilma?

www.pealinn.ee 20.02.2012

Andrus Allika

Muinsuskaitsja Jüri Kuuskemaa usub, et terve mõistus saab võitu ning Trepi tänavat varingute eest kaitsvat müüri ei lammutata.

«See on košmaarne kultuuritus, absurdikomöödia, naer läbi pisarate,» ohkab muinsuskaitsja Jüri Kuuskemaa, kommenteerides kohtu ja kinnisvaraärimehe nõudmist matta linna poolt taastatud keskaegne Nõelasilm sisuliselt maa alla.

«Kas te kujutate ette, et Tallinn tuleb buldooserite ja traktoritega ning hakkab müüritist ja Nõelasilma väravat lõhkuma, matab Trepi tänava ajaloolised müürid jälle mulla alla? Ma tõesti usun, et terve mõistus võidab, et valitsusele ja riigikohtule õnnestub tõestada sellise otsuse absurdsust,» ütleb Kuuskemaa.

Objekt sai ju muu hulgas aastal 2008 aasta muinsuskaitseteo auhinna. Muinsuskaitse seltsi esimehe Jaan Tamme sõnul pooldasid nad Harju tänava haljasala kordategemist ja on alati 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist au sees pidanud. «Nõelasilma kordategemine oli linnavalitsuse poolt väga ilus akt, et langenuid mälestada. Sellega on II maailmasõda Tallinnas lõppenud,» ütles Tamm toona.

Šokis on ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm. «Kuidas saab nõuda kõige selle lõhkumist ja uuesti mulla alla ajamist?» küsib Härm. «Kui Harju mäel hakati haljasala loomiseks kaevamisi tegema, siis tuli välja vana tänav, osa seal olnud maja seinast ja Nõelasilma väravast. Ajaloolist müüri oli maa sees kuni poolteist meetrit, see kaeti uue kivivooderdisega, et vana müür ei hävineks, et Trepi tänavale varinguid ei tekiks. Kuidas me selle nüüd uuesti mulla alla ajame?»

Nõelasilm elab üle uue märtsipommitamise?

Loomulikult on asja taga raha. Isik, kes linna vastu kohtusse läks, on Siim Kallase eksmajandusnõunik, endine Riigi Kinnisvara AS-i ja Hoiupanga juhatuse liige, tänane OÜ Uranose juhatuse liige Heino Viik.

Miks OÜ Uranos ikkagi lammutamist nõuab? Kas see on jonn või väljapressimine? Kas piirkonnas tuleb korraldada uus märtsipommitamine?

«Tallinn ostis kõik muud Harju tänava äärsed krundid ära 150 miljoni krooni eest,» ütleb abilinnapea Taavi Aas. «Omanikud koopereerusid ja müüsid üheskoos maa linnale. OÜ Uranos kas jäi sellega hiljaks või ei soovinudki seda teha – võib-olla lootes hiljem kõrgemat hinda.»

«Uranose esimene hinnanõudmine oma maatüki eest oli 72 miljonit krooni, hiljem langes see 48 miljoni krooni peale,» lausub linnakantselei õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja Terje Krais.

Härmi sõnul on Uranosele pakutud 357 500 eurot ehk ligi 5,6 miljonit krooni, kuid see pakkumine ei rahuldanud omanikku, kelle soov olevat ligi kümme korda suurem summa. 2007. aastal lõpule jõudnud Harju tänava haljasala rajamine, mille käigus rekonstrueeriti ka Trepi tänav ja Nõelasilma värav, läks linnale maksma kokku 29,6 miljonit krooni.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik nendib, et tegelikult on linn krundiomanikule hoopis rahalise teene teinud. «Linn on selle müüritise ehitamisega, mille lammutamist omanik nüüd nõuab, hoopiski krundi väärtust tõstnud. Kui sinna peaks kunagi midagi ehitama hakkama, siis saab praegust müüri vabalt kasutada. Teine asi on see, et sinna krundile ühe maja ehitamiseks, mis krundi suurust arvestades ulatuks peaaegu vastu Niguliste seina, ei anna muinsuskaitse mingil juhul luba. Kui sinna kunagi midagi ehitatakse, siis ainult kogu selle Harju tänava lõigu ulatuses ja ühtse planeeringu alusel.»

Uranosel polegi õigust sellele kinnistule midagi ehitada, sest krundil puudub ehitusõigus.

Pealinn küsis ka Heino Viigilt, miks ta õigel ajal kompensatsiooni ei küsinud ja kas põhjuseks on ehk lootus nõuda suuremat summat, sest linna pakutud 5,6 miljonit pole ta vastu võtnud. Vastuseks teatas Viik taas, et linn ehitas võõrale maale, ja seda olukorras, kus OÜ Uranos ise endale kuuluvale kinnistule, mille sihtotstarve on 50% ärimaa ja 50% elamumaa, ehitada ei saa.

«Linn ehitas võõrale maale hoolimata Uranose vastuseisust juba ehitamisele eelnevalt ja rikkus sellega teadvalt seadust, kohtuotsus on õiguspärane tagajärg,» väidab Viik. «Linna poolt tellitud hindamisakti kohta tooksin sellise analoogia. Teile kuulub elamumaa Tallinna linnas. Linn ehitab sinna ilma teie loata monumendi. Pärast seda hindab ta maad uues olukorras, s.t monumendialuse maana, ja nõuab teilt nõustumist selle hinnaga.»

Eraomaniku huvid kõrgemal ühiskonnast

«Kohtuotsusest lähtudes pole olemas ühtegi head lahendust,» tõdeb abilinnapea Taavi Aas. «Kohus on väga selgelt võtnud seisukoha, et üksikisiku vara puutumatus seisab kõrgemal ühiskonna huvidest.»

«Sellised otsused näitavad, kui noor on meie riigi kohturuum,» märgib ka Kuuskemaa. «Mõelge ise, kui puudulik on meie seadusandlus, et kohus saab teatud õigusauke kasutades nõuda linnalt muinsuskaitseobjekti lammutamist eraisiku huvides! Selline otsus on košmaarne kultuuritus! Sellist asja ei saa teoks teha!»

Kõigil varasematel protsessidel nii haldus-, maa- kui ka ringkonnakohtu tasemel on Uranose nõue rahuldamata jäänud, nüüd sai aga otsustavaks riigikohtu tsiviilkolleegium, kes tühistas Tallinna ringkonnakohtu 23. märtsi 2011 otsuse ning saatis asja tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. «Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud,» selgitab Krais. «Linn peab hiljemalt 12. märtsil ringkonnakohtu otsuse vaidlustama, et asi uuesti riigikohtusse viia. Riigikohus võib selle menetlusse võtta, aga võib ka mitte võtta. Kui ringkonnakohtu otsus jääb muutmata kujul kehtima, on linn kohustatud astuma samme kohtuotsuse täitmiseks. Kuivõrd seadus keelab muinsuskaitseameti loata ehitamise, sh lammutamise Tallinna vanalinnas, siis sõltub linna edasine tegevus eelkõige nimetatud asutusest.»

Otsus kohustab Tallinna linna lammutama Niguliste kiriku juures Harju tänava haljastul Trepi tänavat Vabaduse väljaku poolselt küljelt varingute eest kaitsva tugimüüri ning taastatud Nõelasilma väravat veidi Raekoja platsi poole nihutama.

Meie seadused ei arvesta rahva, vaid erahuvidega

«Kogu see jama tundub olevat provokatsioon,» ütleb muinsuskaitsja Jüri Kuuskemaa. «Ma ei tea, kas asi on poliitiline, aga kui arvestada seda, et omanikele tahetakse tagastada ka Mustpeade maja ja Niguliste kirikut, siis on küll meie seadused liiga omanikukesksed ega arvesta kogukonna huvidega.»


Trepi tänav ja Nõelasilma värav tehti maatasa nõukogude pommilennukite rünnakus 9. märtsil 1944, kui varemeteks pommitati suurem osa Harju tänavast ja ka Niguliste kirik.

Tallinn sai 2008. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsilt auhinna Trepi tänava ja Nõelasilma taastamise eest. «Nõelasilma kordategemine oli linna poolt väga ilus akt. Sellega on II maailmasõda Tallinnas lõppenud,» on öelnud seltsi esimees Jaan Tamm