sunnuntai 11. maaliskuuta 2012

Lisandusi reeder Kristjan Jurnase saagale


www.parnupostimees.ee 08.03.2012

Olaf Esna, bibliofiil

Kõigepealt pean paluma vabandust lugejate eksitamise pärast (”Visa reeder Kristjan Jurnas ehk Pärnu Jõnn ja tema laevad maailmameredel”, PP 05.01. 2012). Uskusin Memento kuuendat raamatut ”Küüditamine Eestist Venemaale” (Tln, 2001) ja kirjutasin, et ka Peet Jurnas viidi 1941. aastal Siberisse. Tegelikult teda külmale maale ei viidud ja ta suri Pärnus 17. oktoobril 1945. aastal 76aastasena ning on maetud Vana-Pärnu kalmistule. Vanemate haual on kenotaaf Kristjan Jurnasele ja tema kahele Venemaal hukkunud pojale.

K. Jurnase perekonna valduses on tema vahistamisel 18. oktoobril 1940 koostatud läbiotsimise ja temalt ära võetud dokumentide protokoll. Omaste loal tutvustaksin seda ülihuvitavat dokumenti.

Protokolli koostas NKVD Pärnu mereosakonna ülem, riikliku julgeoleku seersant Korobeinikov sama osakonna vanemoperatiivvoliniku Tšeremissinovi ja arreteeritu K. Jurnase juuresolekul. NB! Julgeolekuseersant võrdus vähemalt armeekapteni auastmega.

Viietoalises korteris olnud esemete, raamatute ja paberite hulgast peeti vajalikuks ära võtta loomulikult arreteeritu pass ja veel kolme mehe pass, mis ilmselt olid teiste laevameeste omad ja Jurnase kätte jäänud. Küllap kulusid need kuskil ära Stirlitzi mängimiseks: polnud vaja võltsimisega vaeva näha.

Kaasa võeti 18,5 Inglise penni ja üks latt ning 30 santiimi Läti münte. Ikkagi valuuta! Loeti kokku isegi kollektsionääride keeles meremeeste raha ehk need veeringud, mis sadamas meestele taskusse jäävad.

Seejärel võeti ära kõik Jurnase laevade kaasomanike vekslid, nii tasumata kui kustutatud, ja isegi tühjad vekslitõendid. Viimasena nimetatutel oli vaid paberi väärtus. Loomulikult haarati kaasa kõik tšekiraamatud ja tšekid ning Pärnu Ühispanga ja Pärnu Krediit Panga hoiuraamatud. Tõeliseks leiuks olid muidugi valuutatšekid Londoni panka 4000 naelale.

Asja ette läksid visiitkaardid, diplom ja meremehe pass. Ära kulusid isegi laevade plaanid. Neist Peet kuulus Jurnasele, kuid Aksel ja Leha on tundmatud Eesti registrisse mitte kuuluvad alused. Isegi postkaart mingil Inglismaa jõel asuva sadamaga vääris eraldi märkimist. Muid dokumente võeti ära 61 tükki.

K. Jurnas ei võtnud osa Eesti Vabadussõjast, ei tegelnud poliitikaga ega kuulunud erakondadesse, polnud Kaitseliidus, seepärast ei saanud talle inkrimineerida kontrrevolutsioonilist ega nõukogudevastast tegevust. Tal oli veel midagi pärast laevade riigistamist hinge taga ja see oli vaja ära võtta. Nii tulidki seltsimehed ega häbenenud isegi sandikopikaid kokku korjata.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti