MÕNINGAID ETAPPE EHITISTE AJALOOST EESTIS

Mägistes rajoonides olid vanimateks elamuteks koopad, tasandikel ritvadest, okstest ja
puukoortest tehtud varikatus (soojemas kliimas), mida oli kerge maha jätta ja uues kohas
uus püstitada. Varikatusest arenesid aja jooksul telgid ja püstkojad.
Inimese vanima eluaseme jäljed Eesti territooriumil pärinevad kiviajast, VIII aastatuh.
e.m.a. Palju aastatuhandeid elasid meie esivanemad kitsastel järvede ja jõgede äärsetel
metsarikastel aladel toitudes peamiselt kalapüügist, küttimisest, marjadest ja söödavatest
taimedest. Esimesed kindlamad jäljed oletatavate asulate kohta III-II aastatuhandel e.m.a.
on avastatud Narva jõe ääres. Esines kahte tüüpi koonusjaid elamuid-suviseid ja talviseid.
Esimesed olid kerged soojustamata ja tulekoldeta, teised soojustati mätastega, ruumi keskel
oli tulekolle. Selliseid püstkodasid - suvekööke leidus meie maal laialdaselt veel
möödunud sajandil.
III-II aastatuhandel e.m.a. ehitatavad püstkojad olid ringikujulise põhjaga läbimõõduga
6...7 m. Püstkoja põrand oli kas maapinnaga tasa või siis (talvel kasutamiseks määratud
elamutel) umbes 0.5 m maasse süvistatud. Säärasel elamul oli eesruum ja keskel kividest
laotud kolle. Püstkojad ehitati 8...10 cm jämedustest teritatud otsaga lattidest, kusjuures
tööriist oli kivikirves. Latid löödi kaldasendis maasse, seoti tipus kokku ja kaeti
puukoorega. Talvekojad kaeti lisaks veel mätastega.
On võimalik, et Eestis ehitati ka pooliti maasse kaevatud maakodasid ehk muldonne. Võis
leiduda ka püstloodsete seintega ehitisi, nagu neid on leitud Lääne-Lätimaalt ja mis
pärinevad 2. aastatuhandest e.m.a. Nende seinad olid püstloodis maasse löödud postidest ja
viimaste vahele asetatud lattidest, mis põimiti vitstega läbi ning tihendati puukoore ja
rohuga. Katus oli kaetud puukoorega ja toetus hoone sees asuvaile postidele.
Tapitud nurkadega palkmaju hakati ehitama alles 1. aastatuhande lõpul e.m.a., samast ajast
pärineb palkide laudadeks lõhestamise oskus.
Tõenäoliselt koosnesid asulad III-II aastatuhandel e.m.a. 5...10 elamust, mis paiknesid
kobaras koos, inimeste arv asulas võis olla 30...50. Samal ajal eksisteerisid maailma soojemates
piirkondades kaugel lõunas ja kagus tsivilisatsioonid, kes olid kiviajast ammu välja
jõudnud. Egiptuses, Assüürias ja Babüloonias olid rajatud suured linnad malelauataolise
tänavavõrgu ja väljakujunenud tsentritega.
Uued jooned Eesti asulaehituses tekkisid II-I aastatuhandel e.m.a. seoses karja- ja
viljakasvatuse arenguga ja kivikirve väljatõrjumisega tootlikumate vasest, pronksist ja
hiljem rauast tööriistade poolt. Tekkis nelinurkne elamu, millel olid ristpalkidest seinad ja
neile toetuv katus. I aastatuhande keskel e.m.a. hakkasid Eesti aladel tekkima kindlustatud
asulad. Kindlustused koosnesid mäekallaku jätkuks üleskuhjatud muldvallist, milles esines
ka kivimüüritist ja selle peale ehitatud palkseinast ehk tarast. Elamud paiknesid enamasti
valli sisekülje ääres, jättes õue keskosa ehitistest enamvähem vabaks.
Vanim ürik Eesti linnuste kohta pärineb 1030.aastast, mil Jaroslav Tark ühendas Tartu
(Jurjevi) Kiievi vürstiriigiga ning asus täiendama Tartu linnuse kindlustusi. 1154.a. kirjeldab
araabia geograaf Tallinna (Koluvani) kui väikese linnaga sarnanevat kindlust.
Ühtekokku oli Eestis XIII saj. algul üle saja erineva suuruse, iseloomu ja vanusega linnust,
mis katsid maa tiheda võrguga. Sel ajal oli Eestis 150...180 tuhat elanikku. Pärast Eesti
vallutamist ristirüütlite poolt XIII saj. alguses (saared lõplikult 1227. a.) alustati kirikute
ehitamist, XIII saj. lõpul oli maa kaetud tiheda kirikute võrguga. Püsivate ehituste rajamist
võimaldas lubisideaine kasutuselevõtt XIII saj.
XIII saj. said linnaõigused Tartu 1230, Tallinn 1248, Narva 1256, Pärnu 1265, Haapsalu
1279, Viljani 1283 ja Paide 1291.a. Linnad asusid suuremate kaubateede ääres, mis
kulgesid mööda jõgesid või mööda merd. Linna ümbritses kõrge ja tugev müür väheste
kitsaste väravatega, mille kaudu toimus kaubavahetus ümbruskonnaga. Mõnel linnal ei
olnud tugevat kaitsevööndit, vaid linna piiras tugev tara (Paide, Rakvere). Tugevalt kindlustatud
linnades kujunes väga kõrge elanikkonna tihedus, ulatudes Tallinnas ja Tartus
kuni 250 inimeseni hektaril. Territooriumi nappus linnades avaldas mõju hoonete
arhitektuurile, hakkas domineerima vertikaalne joon soodustades kõrgusse pürgiva gooti
stiili tekkimist. Linnaehituslikeks sõlmpunktideks olid kirikud ja kloostrid. Linnas olid
raekoda, gildid, kauplused, töökojad ja muud ühiskondlikud hooned. Tuleohu
vähendamiseks keelati Tallinnas alates XIV sajandi keskpaigast ehitada linnas puidust
maju. Sellest ajast hakkas juurduma praegusele vanalinnale iseloomulik viiludega tänava
poole pööratud tihe kivihoonestus. XIV...XVI saj. rajati Tallinna linnakindlustus
linnamüüri ja tornidega.
Klassitsistlik ehitusstiil hakkas levima XVIII saj. algul, kui Eesti liideti Venemaaga.
Linnavõrk täienes sajandi teisel poolel kahe linnaga. Paldiski (sai linnaõigused 1783.a.) ja
Võruga (1784.a.), mõlema linna plaanil on ühiseid klassitsistlikke jooni: sümmeetriline
täisnurkne sirgete tänavate võrk peaplatsiga linna raskuskeskmes. XIX saj. toimus
linnaarhitektuuris edasine klassitsismi levik ja areng. Eriti intensiivne oli ehitustegevus
XVIII saj. lõpus ja XIX saj. algul Tartus, kuna peale 1775.a. tulekahju tuli linn taastada.
Sellest ajast pärineb Tartu kesklinna klassitsistlik üldilme.
Tallinna üldpildis annab klassitsism vähem kaalu, kuid ka seal, eeskätt Toompeal, ehitati
selles stiilis rida suuri hooneid ning ehitati ümber vanu. Klassitsistlikus laadis hooneid said
Paide, Haapsalu ja mitme teise linna peaväljakud ja mõned tänavalõigud, samuti ehitati
selles stiilis hulgaliselt mõisahooneid.
Seoses tulirelvade arenguga kaotasid XIX saj. keskel oma otstarbe linnu piiravad
muldkindlused. Tasandatud vallikraavidele ja mäekülgedele rajati pargid.
Sajandeid maa-elamuna kasutusel olnud rehetare sai XIX saj. alguses klaasitud aknad;
korsten koos uue ahikütte süsteemiga hakkas maal levima XIX saj. keskel.

Mõningate ehitiste rajamise tähtajad:

*1233.a. ehitati Tallinna Toomkirik
*1232.a. Tartu Toomkirik, mis 1626.a. süttis jaanitulest.
*1265.a. Paide linnus (ehitati ordumeister Konrad von Mandreni poolt
*1267.a. Oleviste kirik, mille torn ehitati ümber 1500.a., sel ajal oli see maailma kõrgeim -
159 m.
*umbes 1325-30 - Tartu Jaani kirik (Gooti ehitusstiil) ja Maarja kirik
*1345.a. rajati Tallinnas Taani kuninga käsul 4 km pikkusega kanal Härjapea jõe kohta
Ülemiste järvest Harju tänavani (s.o. 2 aastat pärast Jüriöö ülestõusu); mäel oli veehulga
reguleerimiseks lüüsimaja. Sel ajal oli jõel mitu jahuveskit.
*1402.a. Tallinna raekoda
*1407.a. Brigitta klooster Pirital, mille 1577.a. hävitas Ivan Julm
*1422.a. Tallinna raeapteek (s.o. enne Ameerika avastamist)
*1492.a. rajasid venelased Narvas Jaanilinna kindluse
*1531.a. Kõpu tuletorn
*1597.a. Mustpeade hoone Tallinnas (renessanssarhitektuuri stiilis)
*1636.a. algas suuremate maanteede äärde postijaamade ehitus Rootsi võimu poolt
*1632.a. asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana)
*1664.a. paberiveski Härjapea jõele, mis väljus Ülemiste järvest ja läbis Tallinna kesklinna
enne merre suubumist
*1650.a. hakkas tööle kahe raamiga saeveski Narva joal
*1671.a. valmis üks Eesti esinduslikumaid hooneid läbi aegade - raekoda Narvas
*1714.a. alustati Tallinna sadama väljaehitamist Peeter I käsul
*1718.a. alustati Kadrioru lossi ja pargi väljaehitamist Barokkstiilis
*1734.a. Räpina mõisa paberivabrik
*1737.a. Räpina saeveski kolme saeraami ja 30 saega
*1784.a. Tartu raekoda ja kivisild
*1805.a. Tartu Ülikooli Vana Anatoomikum, J.W. Krause
*1807.a. Toomkiriku varemetesse ehitati Ülikooli raamatukogu (J.W. Krause)
*1809.a. Ülikooli peahoone (klassitsistlik ehitusstiil),arhit. J.W. Krause
*1811.a. Tartu Tähetorn Toomel (arh. J.W. Krause)
*1829.a. Kärdla Kalevivabrik
*1838.a. Tuletikumanufaktuur Tallinnas
*1836.a. rajati hobusekasvandus Torisse
*1836.a.lõpetati Tallinna-Paldiski raudteetrassi mahamärkimine
*1872.a. alustas tööd Kunda tsemendivabrik
*1878.a. kasutati Vana-Kuuste meiereis esimest korda koorelahutajat
*1880.a. avati Tallinna Tehnikakool (praegune tehnikaülikool)
*1884.a. alustas tegevust Käsmu merekool
*1889.a. nähti Tallinnas esimest korda elektrivalgust - Karja tänaval Wrangelite maja ees
käivitus mootor-generaator
*1884.a. alustati insener Nazarovi juhtimisel Saaremaa ja Muhumaa tammi ehitust
mõlemast otsast
*1899.a. alustas Tallinnas tööd Dvigateli vagunitehas 3000 töölisega
*1902.a. Rahvuslikus stiilis Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. arh. G. Hellat.
*1904.a. Lutheri Mööblivabriku klubi Sihveri tn. - juugendstiil.
*1906.a. Vanemuise teater (arhitekt A. Lindgren), juugendstiil.
*1910-1912.a. Lutheri Mööblivabriku masinatsehh.
Estonia teater Tallinnas (arh. Armas Lindgren ja Vivi Lönni), juugendstiil
*1917.a. Silmapaistev raudbetoonehitis Tallinna sadamas - kolme 36x36 m suuruse lameda
raud- betoonkoorikkupliga sillatud angaar, katusekooriku paksus on 6 cm. (konstruktor
Sven Schultz).
*1912.a. alustati Tallinnas Kopli poolsaarele sõjasadama ehitamist
*1932-1934.a. juhiti Tallinnas Härjapea jõgi tunnelkollektorisse
*1922.a. Riigikoguhoone.
*1923.a. Tallinna filterveevärk.
*1925.a. Tallinna sõjaväe Keskhaigla.
*1936.a. Põlevkivitööstuse uued vabrikud Kohtla-Järvel.
*1938.a. Kadrioru staadion Tallinnas - raudbetoonist konsoolse katusega.
*1960.a. Tallinna Laululava.
*1966 - 1972.a. Hotell Viru Tallinnas (arh. Henno Sepman, insener Uuno Pall).
*1975-1980.a. Tallinna Televisioonitorn 314 m. (arh. David Bassiladze, ins. J. Sinisk).
*1980.a. Tallinna Linnahall. (arh. Raine Karp ja Riina Altmäe, konstruktor Ago Kuddu).
suurim Eesti Vabariigi saal, mahutab 6000 istekohta.
1994.a. Tartu laululava (kõlaekraani proj. V. Kulbach ja K. Õiger, arh. R. Smuškin