Neitsitorn ärkab taas ellu

www.tallinnapostimees.ee 16.02.2012

Urmas Tooming, reporter

Praegu näeb kunagine menukas söögi- ja joogikoht Neitsitorn masendav välja – osa aknaid on katki, osa jääs ning hoone ümber lumes vedeleb erinevaid veini- ja muude jookide pudeleid. Kohtuvaidluste tõttu on maja pikka aega tühjalt seisnud ja kipub lagunema. Peagi saab torn aga uue hingamise.


«Tänavu 75. sünnipäeva tähistavale linnamuuseumile tuli meeldiva üllatusena, et Tallinna linnavalitsusel on plaan Neitsitorn renoveerida,» ütles Tallinna Linnamuuseumi arendusjuht Kalmar Ulm. «Neitsitorn koos Tallitorni ja sinna juurde kuuluva kindlustuste alaga on nüüd meie muuseumi halduses ning kavandame praegu Neitsitorni ekspositsiooni.»

Torni renoveerimise eelprojekti on koostanud Restor ja kui linnaplaneerimise amet annab sellele kinnituse, mis võib juhtuda juba lähiajal, siis saab linna kultuuriväärtuste amet kuulutada välja riigihanke ehitaja leidmiseks.

Ühtne kompleks

Projekti järgi tuleb renoveerida Neitsitorni neli korrust ja kaitsekäik Tallitorni ning ehitada uuesti üles täielikult hävinenud kaitsekäigu osa Neitsitornist Kiek in de Kökki.

«Ma pean oma unistuseks, et võib-olla juba 2013. aastal saavad külastajad astuda Lühikese jala väravatorni kõrval asuvasse Hortus Musicuse majja, kuulata seal kontserti, minna siis mööda linnamüüri kaitsekäiku Neitsitorni, juua seal kohvi, suunduda seejärel Taani Kuninga aia taastatud kaitsekäigu kaudu Kiek in de Kökki, vaadata seal uut ekspositsiooni, minna siis Ingveri bastioni tunnelisse ning lõpuks väljuda Vabaduse väljakule otse Vabadussõja võidusamba juurde,» luges kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ühe õhinaga ette oma kauaaegse unistuse.

Ulm ütles, et bastionikäikude viimane, umbes 120 meetri pikkune lõik on praegu veel kinni, kuid see renoveeritakse ning sinna kujundatakse raidkivide ekspositsioon. Linnamuuseumis on palju väärtuslikke raidkivisid, sest vanasti olid Tallinna kiviraidurid au sees. Siiani ei ole olnud kohta, kus neid inimestele näidata.

Duboviku sõnul peaksid Neitsitornis põhilised tööd tänavu valmis saama, kuid bastionikäikude viimase osa korrastamine ja avamine jääb tõenäoliselt järgmisesse aastasse. Suuremate kaeve- ja ehitustöödega saab Neitsitorni juures alustada kevadel, kui ilmad seda lubavad.

Kohvik-muuseum

Neitsitorni keldri- ja esimest korrust hakkab kasutama linnamuuseum. Maa alla jääb suur ruum, kus saab korraldada ajutisi näitusi, samuti on seal koht erinevate ettevõtmiste, ka väiksemate etenduste jaoks.

Veel mahub keldrikorrusele Neitsitorni kohviku köök. Esimesele korrusele peaks tulema ekspositsioon, mis tutvustab Tallinna kindlustuste ajalugu, Toompea nõlva kujunemist, Taani lipu legendi ja Tallitorni põnevaid seiku, sest seda torni kasutati kunagi ka vanglana.

«Neitsitornist saab kohvik-muuseum ning selle teise, kolmanda ja neljanda korruse kohvikus hakkame tutvustama ka Tallinna kunagist söögikultuuri,» ütles Ulm. Ta lisas, et kohvik-muuseumi interjööri, ekspositsiooni ja mööbli kujundamisel on abiks tunnustatud sisearhitekt Maile Grünberg.

Ühe huvitava asjana nimetas Ulm ka amfiteatrit, mille projekteeris Restor ja mis peaks tulema Taani Kuninga aeda Kiek in de Köki poolsesse nurka. Amfiteatrisse mahuks umbes sada pealtvaatajat.

Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool.
Neitsitorn ja osa taastatud linnamüüri, 2011. aasta kevad
Neitsitorn, Tallinna linnamüüris, 2011. aasta kevad
Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Neitsitorni lähedal, suvi 2011.
Tallitorn ja Neitsitorn, Tallinna linnamüüris, 2011. aasta kevad

Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.

Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga.

Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Siin töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärast Teist maailmasõda elas siin mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorn kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel.

Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 1960–1961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik (projekti autorid Villem Raam ja Tiina Linna), mis saavutas suure populaarsuse.