Piiblimaailma aarded: arheoloogid leidsid Seeba kuninganna legendaarsed kullakaevandused

www.forte.delfi.ee 15.02.2012

Fresko, millel on kujutatud Seeba kuninganna külaskäiku Saalomoni juurde
Wikimedia commons

Briti arheoloogid on tabanud kullasoont avastusega, mis võib aidata lahendada mõistatuse, kust pärinesid Seeba kuninganna kuulsad aarded.

Piiblis on kirjutatud, et kui tänapäeva Etioopiast Jeemenini laiunud Seeba riigi valitsejanna rändas külla Jeruusalemma kuningale Saalomonile, tõi ta kaasa 120 talenti (s.o neli ja pool tonni) kulda, vahendab The Daily Mail.

Nüüd on muistne kullakaevandus koos templivaremetega viimaks leitud Etioopia põhjaosast Gheralta platoolt, mis oli osa kuninganna kunagisest territooriumist.

Sissekäik kaevandusse oli varjatud kuue meetri kõrguse kiviplaadiga, mida kaunistasid päike ja kuusirp — „Seebamaa visiitkaart,” nagu kinnitab väljakaevamiste juhataja Louise Schofield.

„Ma roomasin kivi alla, üritades hoiduda kolme meetri pikkuse kobra eest, kes kuulu kohaselt seal elab, ja seisin järsku silmitsi seebakeelse raidkirjaga,” rääkis Schofield.

Sissekäigu lähistelt leidis ta tükke sammastest ja peenelt nikerdatud kivikanaleist, mis kuulusid liiva alla mattunud, usutavasti kuu-jumalusele pühendatud templi juurde.

Väljakaevamiste käigus on samas piirkonnas päevavalgele tulnud ka lahinguväli, kust Schofield leidis muistseid luid.

Kohalik rahvas käib ikka veel lähedal voolavast jõest kulda välja pesemas, ent neil polnud aimugi otse nende jalge all hargnevast iidsest kaevanduskompleksist.

Kaevanduse šaht asub 1,2 meetri sügavusel mäe põues, mille ümber tiirutavad raisakotkad. Sissekäigu kohale seina sisse on müüritud iidne kolju, millesse on peitliga uuristatud seebakeelne tekst.

Seeba oli tsivilisatsioon 8. sajandil e.m.a., mis püsis terve aastatuhande, rikastudes kaubavahetusest, mille raames tarniti Jeruusalemma ja Rooma impeeriumidele viirukivürtse (eestikeelses piiblis „palsamid”).

Seeba legendaarne kuninganna figureerib nii Koraanis kui ka Piiblis, kus kirjeldatakse tema külaskäiku Saalomoni juurde „väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive”.

Pühakirja kohaselt tegid Saalomoni tarkus ja tema kuningriigi jõukus kuninganna „otse hingetuks”, ning lahkudes kinkis ta kuningale „sada kakskümmend talenti kulda”, mis teeb tänapäevastes ühikutes umbes neli ja pool tonni.