Artikkel ajakirjast Estonian Journal of Archaeology 2011 15/1
Autor: Rivo Bernotas
Käesolevas uurimuses on kokku võetud seniste arheoloogiliste kaevamiste käigus saadud tulemused Tartu linnamüüri kohta, soovides leida vastused küsimustele, kuidas ning millisel kujul on see maapinnas säilinud, millal on müür ehitatud ja milline oli selle funktsioon keskajal.
Linnamüür on tänapäeval maapinnal säilinud vaid üksikute fragmentidena Tartu Ülikooli Botaanikaaias, Vabaduse puiesteel ja Jakobi tänaval. Kõige paremini on müür säilinud Vabaduse puiesteel, kus selle kõrgus jõepoolsest osast mõõdetuna ulatub maapinnal kuni 5 meetrini. Müür on seniste uurimistulemuste põhjal vundeeritud osaliselt kuivmüürina, pinnasega pakkimist on kasutatud Jakobi värava juures ja Poe tänaval, kasutatud on ka lubimördiga sidumist. Vene värava ja Mungavärava vahelises lõigus oli müür laotud 45-kraadise nurga all; kiiluna kraavi ning müürikivide vahele oli korrapäratult loobitud lubimörti. Gildi tänava alal on mainitud ka alusparveks laotud 4-5 tolli paksuseid männipuust latte.
Müür on laotud maakividest, mille vahele on lisatud nii tellisetükke, terveid telliseid kui ka lubjakive. Müüriosade ja tornide vooderdamisel on samuti kasutatud rohkesti telliseid. Üksikutel juhtudel on müüri vooderdatud ka paekividega ja müüritäiteks on kasutatud munk-nunn-tüüpi katusekivi katkeid.
Linnamüüri paksus on piirkonniti olnud erinev, olles 1,7-2 m paksune põhjaküljel, 2-2,4 m idaküljel ja 2-2,9 m lõunaküljel. Kaevatud tornide müüride paksus ulatub 1,9-3,5 meetrini Valge torni müürifragmendil, 2,17 meetrini Jakobi värava tornil, 2 meetrini Tömptornil, kuni 4,5 meetrini Vene värava eesväraval ja 2,45 meetrini Pasatornil. Linnamüüri paksuste vahed erinevatel külgedel on siiski liiga väikesed, et nende põhjal ühe või teise külje põhjalikuma kindlustamise kohta kaugeleulatuvamaid järeldusi teha. Müüri erinevate lõikude ehituslikest erinevustest tulenevalt tuleb arvata, et linnakindlustuste täiustamist ja uuendamist jätkati vastavalt vajadusele kogu keskaja jooksul.
Ehkki seni on valdavalt kirjalikele allikatele tuginedes Tartu keskaegse linnamüüri ehituse dateeringuks pakutud 13. sajandi teist poolt, täpsemalt 1262. aasta venelaste rüüsteretke järgset aega, näib seniste uurimistulemuste põhjal siiski tõenäolisem, et müüri ehitus toimus 14. sajandi I poolel, mil senine linn näib olevat täielikult ümber planeeritud. Kuna vähemalt kolmes erinevas lõigus on linnamüür ehitatud läbi 13. sajandi lõpu ja 14. sajandi kultuurkihi, on loogiline, et müür rajati hiljem, mis näitab, et varasemalt oli sellel alal juba asustus olemas. Samasse perioodi ajanduvad savitöötlemisega seotud muistised nn lõunapoolse eeslinna alalt lubavad tõenäoliseks pidada, et lisaks linnamüürile alustati linna ümberplaneerimise järel ka kivikirikute ja -majade ehitust. Raekoja platsi lääneosast avastatud mitmesugused sõrestik- ja raamkonstruktsioonidega ehitised, idaküljes paiknenud vitstest punutud tara jäänus ja umbes 60 cm paksune 13.-.14. sajandi kultuurkiht lubavad oletada, et ka Raekoja plats keskaegse turuplatsina pärineb linna ümberplaneerimise järgsest perioodist.
Vaadates Tartu linnamüüri vaid kaitseotstarbekuse aspektist, tekib küsimus, miks ja kelle vastu see rajati? Pärast 1262. aasta venelaste rüüsteretke toimus sõjategevus Tartu müüride all uuesti alles 1558. aastal Liivi sõja ajal (ordumeister Wennemar von Bruggenei 1396. aasta sõjakäik Tartu vastu piirdus vaid piiskopkonna linnuste vallutamise ja maa-ala rüüstamisega; 1481. aastal piiskopkonda tunginud venelased jätsid Tartu samuti puutumata). Seega tuleb pidada tõenäoliseks, et ka Tartusse pärast Saksa vallutust ehitatud kivist piiskopilinnus ja hilisem linnamüür polnud ainult välisvaenlaste tõrjumiseks püstitatud militaarehitised, vaid sümboliseerisid senise elukorralduse muutust ning uute valitsejate võimu nii põliselanikele kui ka naabermaade valitsejatele. Lõpuks ei saa sümbolismist mööda
vaadata ka 1708. aasta linna hävitamise puhul Peeter I vägede poolt: purustatud
piiskopilinnus ja linnamüür kui senise võimu sümbolid andsid siinsetele elanikele selge signaali, et endine aeg ei tule enam kunagi tagasi.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti