www.linnaleht.ee 04.11.2011
Eesti kunstiakadeemia krundil avastati suvel toimunud väljakaevamistel hulk keskaegsete ja hilisemate hoonete müüre ning keraamikat, aga ka vanu mängu- ja kirjutusvahendeid.
15. sajandil ehitatud majast on säilinud mördita laotud paekivimüürid. Hilisematel sajanditel on selle peale mitu hoonet ehitatud.
Foto: Heiko Kruusi
Välja kaevatud hinnanguliselt 13.–14. sajandil toonase Härjapea jõe silla linnapoolse otsa juurde tekkinud eeslinna ala on esimene Tallinna keskaegse eeslinna ala, mida arheoloogid on saanud põhjalikumalt uurida.
Väljakaevamistel on leitud kümmekonna eri sajanditel püstitatud ehitise osi, nn arheoloogilisi sündmusi on enam kui 600, ütles kaevamise kohta Linnalehele selgitusi jaganud Tallinna ülikooli arheoloogiamagistrant Anneli Kalm. Arheoloogiline sündmus on näiteks müüriehitus, teine aga sellele hiljem lisatud pealeehitis. Kõige huvitavam leitud “suur asi” on 15. sajandist pärit arvatava elumaja müürid. Hoonest on säilinud paekivist mördita laotud seinad ja osa põrandatest. Otsaga jõe poole asunud majal oli pikkust 22 meetrit ja laiust seitsme meetri jagu. Selle peale on hiljem ehitatud veel mitu hoonet, vanim neist 17. sajandil.
Ka kanalisatsioonil on ajalugu
Peale hoonete on väljakaevamistel võimalik jälgida reovee- ja jäätmekorralduse arengut. Leitud on näiteks mitu kivi- või puitvoodriga jäätmeauku ning 19. sajandil rajatud massiivne paekivist kollektorkaevude ja -torude süsteem.
“Oletatavasti lammutati keskaegne hoone Liivi sõja ajal 16. sajandi lõpus,” märkis Anneli Kalm, kellele eeslinna väljakaevamine on toekas osa tema arheoloogiateooriat ja -metoodikat käsitlevas magistritöös. Ta näitas ka huvitavamaid esemelisi leide. “Leide on väga rikkalikult, kuid nende täpsem dateerimine ootab talviseid kabinetitöid. Keraamikat on väga palju, kokku enam kui 20 rasket kastitäit, mida täismehel paras tõsta. Aga kõige huvitavamad on arvatavalt keskaegne pisike luutäring, stilus ehk vahatahvlile kirjutamiseks kasutatud metallist kirjutuspulk, glasuuritud põrandaplaadid jne,” jutustas Kalm.
17. sajandist pärineva materjali hulgas on palju glasuuritud kolmjalgsete ahjupottide katkeid – jalgu, kandenäsasid jne.
Suurem töö on tehtud
Pärast kunstiakadeemia hoonete lammutamist alustas arheoloogiafirma Agu EMS OÜ uue hoone alla jääval alal suuremaid kaevetöid juuni keskpaigas. Tuhatkonnal ruutmeetril ette võetud kaevamistel on välja kaevatud ja läbi sõelutud mullast kerkinud hiiglaslik mullamägi. Kohati on kaevetööd jõudnud põhjavee tasemeni. Nii on kaeveala ühes nurgas juba järvesilm, mida elustab seal kasvama hakanud vetikate rohelus.
Kaevamiste juht Guido Toos ütles, et suurte tööde lõpp hakkab paistma: “Suurt kiiret siiski ei ole, mingu või jõuludeni välja. Eesmärk on jõuda kogu platsil loodusliku liivapõhjani, see on keskmiselt nelja ja poole meetri sügavusel.”
Ants Vill
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti