www.hiiunadal.saartehaal.ee 17.11.2011
Autor: Urmas Lauri
AJALOOKIHID: Hiiumaa ametikooli direktor Ülo Kikas näitab, et aknalaual on paljastatud kõik värvikihid esimesest alates. URMAS LAURI
Eesti suurim ja paremini säilinud barokne mõisahoone Suuremõisas saab järgmiseks sügiseks uue katuse ja küttesüsteemi ning seejärel saab alustada tubade restaureerimisega.
Mullu oma 250. aastapäeva tähistanud Suuremõisa loss on praegu üks suur ehitustanner. Hiiumaa muinsuskaitseinspektor Dan Lukas täpsustab, et tegemist pole siiski ehitamise, vaid hoopis restaureerimisega. Ning temaga tuleb nõus olla, sest ehitamine ja restaureerimine on kaks täiesti erinevat asja.
Aasta pärast uues kuues
Hiiumaa ametikooli direktor Ülo Kikas selgitas, et praegu restaureeritakse mõisahoone katust, vahetatakse kivid, aluslaudis, roovitus, asendatakse sarikate pehkinud kohad. Vahetatud on ka soojatorustik. Mõisahoone soojapidavuse parandamiseks saadi 934 000 eurot saastekvootide müügist ning peatöövõtjad on Ehitus5ECO OÜ ja Silindia OÜ.
Restauraatoritega on Dan Lukas rahul. "Niisuguste objektide puhul ei saa kunagi olla sada protsenti rahul, alati saab paremini. Ka parimad restauraatorid nendivad pärast töö lõppu, et oleks veel paremini saanud."
Ametikoolis õpetatakse ka restaureerimist ning nii mõnigi selle eriala õpilane on restauraatorite käe all praktikat saanud. "Põhiline on see, et nad saavad olla keskkonnas, mis on nende õppeprotsessi ja maailmavaadet kujundav," arutles direktor Kikas.
Ülo Kikase sõnul peavad restaureerimistööd valmis olema augusti keskpaigaks. Kui kütteperiood on läbi, saab hakata 50 aastat tagasi ehitatud küttesüsteemi vahetama.
Kuigi mõisahoonele tahetakse anda võimalikult tõetruu väljanägemine ja interjöör, pole muinsuskaitsjad moodsa küttesüsteemi vastu. "Kui me seda ei lubaks, siis ei saa me kindlad olla, et see hoone meil säilib," rääkis Dan Lukas kompromissist, mida muinsuskaitse peab hoone säilitamiseks tegema. Lukase sõnul saab loss üsna silmatorkamatud radiaatorid, vaid väärikamatesse ruumidesse paigaldatakse jalgadel malmradiaatorid.
Päevavalgele tuli esimene tapeet
Mõisahoone igast ruumist võib avastada omapäraseid taieseid. Tegelikult on need kunstiteosed avalikuks tulnud sondeerimise käigus. "Seal on tehtud siseviimistluste uuringud kõikidel seintel, liistudel, ustel-akendel, lagedel, karniisidel, põrandatel," selgitas Dan Lukas. Sondaaži tegi muinsuskaitse vastutava spetsialisti, Tartu kõrgema kunstikooli maali- ja maalingute restaureerimise õppejõu Heli Tuksami juhitud töörühm. Varem on Suuremõisa ajaloolisi kihistusi põgusalt uurinud vaid Teddy Böckler läinud sajandi 60. aastate lõpus.
Kiht kihilt on sondaažil näha kõikide ajastute kihistused päris esimeseni välja. Sondeerimise põhjal koostatatakse hoone sisekujunduse eritingimused. "Et me saaksime ajaloolise ülevaate, millised kihid meil peidus on, millisel ajal mis moes on olnud, kust on meistrid tellitud," rääkis Lukas. Enne uue sisekujunduse tegemist on muinsuskaitsjail seega selge pilt, mis hoones säilinud on, ning seejärel saab hakata mõtlema, kuidas ja mida säilitada.
"Minu jaoks oli huvitavaim, kui palju on säilinud laemaalinguid," ütles Lukas ja lisas, et praegu on Suuremõisa lossi interjöörist säilinud vaid viis fotot eelmisest aastasajast ning neil on laemaalinguid näha. "Praegusel juhul me neid enam eriti ei leidnud, nõukogude ajal on ilmselt maha kraabitud," nentis Dan Lukas, lisades, et ülemise korruse suures saalis on laemaalingu fraktuur siiski aimatav.
Põnevaks leiuks võib pidada ka mõisahoone ehitusaegse tapeedi fragmentide leidmist. "Barokne tapeet, spetsialisti väitel 18. sajandi lõpust," selgitas Lukas.
Dan Lukase sõnul on Suuremõisa lossi eluruumide aknad säilinud peaaegu sajaprotsendiliselt. "Isegi valatud aknaklaase on," ütles Lukas. Kunagiste eluruumide osas on säilinud ka sisemised ehk talveaknad. "Selle üle oleme väga rõõmsad," lausus Lukas.
Ametikoolil on väärikas ajalugu
Hiiumaa ametikoolis on tänavu 240 õpilast. "Kõigi aegade kõige suurem number," on direktor rahul, sest see annab kindlust, et kool jätkab. Kutseõppeasutuste õpikeskkonna kaasajastamise meetmest sai ametikool raha õpilaskodu kaasajastamiseks. "Me saame 934 000 euro eest täiesti uuendatud hoone koos sisustusega," selgitas direktor.
Kutsehariduse andmise traditsioon on Hiiumaal pikk. Eesti esimene põllumajandusega seotud kutseõppeasutus asutati just nimelt Suuremõisas. Kalevivabriku käivitamise eel mõeldi sellele, kuidas ja kust saada toorainet. 1824. aastal asutatigi pooleteiseaastase õppeajaga lamburite kool. Ning kui Suuremõisa lossis 1829. aastal kalevit kuduma hakati, oli vill omast käest võtta.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti