Lookleva kaarena kulgev Ringi tänav järgib hobuteid ja radu, mida kasutati juba ammustel aegadel liiklemiseks väljaspool linnakindlustusi.
Esimesed uued ilusad majad ehitati Ringi tänava äärde 19. sajandi teisel poolel.
Ringi tänava kõige edevam villa, mis kerkis siia 1927. aastal, pürib detailide rohkuselt lossi seisusse.
www.parnupostimees.ee 13.11.2011
Tõnu Kann, reporter
Ants Liigus, fotod
Pärnu vanalinna ümbritsev Ringi tänav on küllap Pärnu kõige ebaloomulikum ja liiklejaid eksitavam linnatanum: algab see linnasüdames bussijaama juures, kulgeb pika lookleva kaarena ümber vanalinna, et jõuda lõpuks ei kuhugi.
Sellel on ajalooline seletus: Ringi tänav hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel vastavalt sellele, kuidas Pärnut ümbritsenud muldkindlustusi tasandama hakati.
“Vanade plaanide järgi otsustades järgib tänav teid ja radu, mida kasutati juba ammustel aegadel liiklemiseks väljaspool linna ja linnakindlustusi,” kirjutas Pärnu muuseumi teadustöötaja, praegu pensionil Aster Muinaste 1981. aasta Pärnu lehes.
Põhjus, miks Ringi tänav suubub lõpuks otsapidi Pärnu jõkke, peitub samuti ajaloos. Nimelt ühinesid ümber linnakindlustuste kulgevad teed ja rajad Loosi all (jahtklubi ümbrus) Tallinna väravast väljuva hobuteega, mis viis jõe äärde, kust vanal ajal liikus üle jõe Vana-Pärnusse kaubapraam. Vana-Pärnust sai reisida maanteed pidi Tallinna poole (sellest linnaväravale kinnitunud nimigi).
Praeguse Kesklinna silla kohal siis ülepääsu polnud ja Jänesselja teed (nüüd Tallinna maantee) põhja suunas Pärnust ei reisitud.
Tänapäevase Ringi tänava lõppu jääb selle vanim osa ja asustus.
Muinaste kirjutas kolme aastakümne eest Ringi tänava jõeäärse lõigu kohta järgmist:
“Veel praegugi leidub Ringi tänava lõpuosas ja sadama, Lootsi ning Kapteni tänava ümbruses aedade keskel väikesi vanu puumaju. Samasse rajooni olid endale varunud suured aia- ja heinamaakrundid justiitsbürgermeister Goldmann ning teised linna tähtsamad ja jõukamad kodanikupered, nagu Spechtid, Conzed, Schmidtid. Omapära lisasid laevaehitusplatsid, laod, heeringate jm kauba praakimiskohad. Ülesõidukohal oli vanasti kõrts.”
Muinaste kirjeldusele tuleb lisada, et veel 19. sajandi keskpaigani oli praegune ranna rajoon hõredalt hoonestatud ala.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti