www.linnaleht.ee 28.10.2011
Tallinna linnamuuseum tähistab 450 aasta möödumist ühe muuseumi väärtuslikuma eksponaadi, Lambert Glandorfi maalitud Mustpeade epitaafi valmimisest.
Mustpeade epitaafmaalil on kujutatud Tallinna kaitsel langenud mustpeasid, taamal Liivi sõja aegne Tallinn ja episoodid lahingust. Hoolikalt otsides võib leida ka Võllamäel asunud võllapuu.
Repro
Tallinna maalija Lambert Glandorfi Kiek in de Kökis väljas oleval mälestusmaalil aastast 1561 on jäädvustatud Liivi sõja aegne Tallinna kaitseks peetud lahing, mida tuntakse Jeruusalemma mäe lahingu nime all. Linnamuuseumi kogusse kuuluva epitaafi muudab eriti väärtuslikuks see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega. Maali vasakus servas paistab tükike omaaegset linna – tol ajal maailma kõrgeim, 159-meetrine Oleviste kirik ja osa linnamüürist.
Linnakaitsjate mälestuseks
Puidule maalitud epitaaf on loodud Tallinna Mustpeade vennaskonna (noorte vallaliste kaupmeeste gildi) kümne liikme mälestuseks, kes langesid 11. septembril 1560. aastal nn Jeruusalemma mäe taga peetud kaitselahingus. Lahingupaiga piirkonda püstitati hiljem kolm mälestusmärki, kõik pühendatud kuulsusrikkas lahingus langenutele. Praeguseni asub endisel kohal, nüüdsel Marta tänaval vaid üks, ligi kolmemeetrine paekivist rist, mis on Eesti ainus tänini säilinud Liivi sõja aegne mälestusmärk. Sellel kujutatud põlvitav raudrõivais mees on lahingus langenud mustpea, tuntud Tallinna kodanik suurkaupmees Blasius Hogreve.
Karmide aegade tunnismehed
Lahing kulges järgmiselt. Läänemaalt rüüsteretkelt saabunud venelaste vägi oli jõudnud Tallinna alla, kus neid 11. septembri varahommikul tabas mustpeade, relvastatud linnakodanike, sulaste ja kaubasellide ennetav rünnak. Selle käigus vabastati Läänemaal pulmas ja mujal vangistatud inimesed ja tuhatkond karilooma ning löödi tagasi linna ohustanud ülekaalukad väed. Kroonik Johannes Renneri sõnul tapeti 600 vaenlase sõjameest, ent seejärel saabus venelaste abivägi ja Tallinna kaitsjad pidid taganema. Vaenlase saagiks langes kaks suurtükki, hukkus 60 tallinlast, sealhulgas kolm aadlikku, üks raehärra ja kümme Mustpeade vennaskonna liiget.
Maali ajaloolised detailid
Maali esiplaanil näeme Kristuse ristipuu jalamil põlvitavaid sõjamehevarustuses langenud mustpeasid, krutsifiksi otstesse paigutatud tahvlitelt leiame ka nende nimed. Maali servas paistab tükike omaaegset linna, sealhulgas Oleviste kiriku torn ja lõik linnamüürist koos tornidega. Tagaplaanil avaneb vaade tõetruule lahingustseenile ja Tallinna hukkamispaigale – Võllamäele, mis asus praeguse Liivalaia ja Veerenni tänava piirkonnas. Maali põhjal võib oletada ka seda, kus lahinguväli asuda võis. Arvatakse, et lahing toimus tõenäoliselt praeguse Pärnu maantee viadukti ümbruses Tallinna kesklinnas.
Kalmar Ulm, Tallinna linnamuuseumi arendusjuht
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti