Luubi all: Jõe ületamine parvega Eestis

Sada aastat vana tava

www.opleht.ee 24.08.2012

Veel sajand tagasi olid paljud teedega ristuvad sildadeta jõed maanteedel liikujatele tõsiseks takistuseks. Sillaehitus oli kulukas ja aeganõudev, seetõttu olid Liivimaa jõgedest vaid vähestel püsisillad. Jõgesid ületati enamasti koolmekohtades. 1930. aastate alguseni polnud Emajõel Tartust kuni Peipsini ühtegi silda, jõge ületati parvedel.
19. sajandi viimasel aastakümnel oli Kavastu mõisnikuks edumeelne parun Werner Wulff, kelle eestvõttel pandi koduküla juures 1899. a kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks  üle Emajõe käima parv, mis ümbruskonna elu­olu märgatavalt lihtsustas. Parvega oli jõge tollal siiski üsna ohtlik ületada, mõnikord riskiti nii enda kui ka hobuste eluga.
1983. a katkes siinse parve üleveokett, parv ise kadus allavoolu ning hooratas vajus jõevoogudesse.
1999. a taaselustati sajandivanune traditsioon Luunja valla ja AS Giga koostöös. Originaalhooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi taas tööle.
* * *
Parve viib üle jõe metallkett, mille otsad on kalda külge kinnitatud. Parvemees väntab hooratast, mis parve mööda ketti edasi sikutab.
Piduriks on parvel poolemeetrine roigas – kui see hooratta vahelt läbi pista, ei liigu parv kuhugi.
Sadamas kinnitatakse parv randumissilla külge kahe keti ja priskete puupunnidega.
Kõige suurem matemaatika on parvemehe jaoks see, kummal kaldal järgmist autot oodata. Enamasti saabub uus ülevedamist vajav auto ikka teisele kaldale, mitte sinna, kus seda oodatakse.
Navigatsioonihooaja algus ja lõpp sõltuvad peamiselt jääoludest ning võivad aastate lõikes erineda.
Allikas: Luunja valla koduleht

Postimees 03.01.1933

Kavastu parvest ülesaamise asjus on nurin tekkinud. Öösel tuleb palju oodata, kuna parvepoisile ei ole võimaldatud parve juures elamist. Samuti puuduvad arutihti öötuled.

Vati parv

Varem olnud Vati kõrtsi juures Päärdu jõel Silla-Poti maanteel ülesõiduks parv. Vigala majoraatmõisate omanik, rahva hulgas „pimeda parunina“ tuntud Bernhard von Uexküll, käinud tihti Jädivere mõisas aega veetmas. Kord kojusõidul olnud mõisahärra eriti kuraasis ja kui neljahobusetõld mürinal parvele tormanud, ei pidanud kaitsepuud hoogu kinni ning kogu ekipaaž olnudki jões. Kõrtsilised kuulnud appihüüdeid ja tõmmanud hobuse koos tõllaga veest välja. Mõisahärra lubanud seejärel parve asemele kõva silla ehitada. ( Vati sild )

Parv Võhandul

Postimees 11.01.1936

Parv Võhandul. Räpina piirkonna teemeistri korraldusel avati uuesti liiklemine Võõpsu alevi ja Võõpsu küla vahelisel Võhandu jõe ülesõidukohal parvega, kuna viimaste kestvate sulailmade tõttu oli jää muutunud niivõrd rabedaks, et ülesõit Võhandust jääd mööda oli tõesti suur julgustükk. Mootorsõidukid olid seni sunnitud kasutama palju halvemat ühendust Tartu ja Petseri vahel üle Rahumäe-Orava.

Elva jõe parv

Postimees 26.07.1933

Peedu-Elva ühendustee kavatsusel. Kuna Peedu ja Elva vahel on elav läbikäimine, eriti suvel, siis on võetud asjaomastes ringkondades kõne alla Elva-Peedu vahelise ühendustee loomine, ja just sõidukitele. Praegune tee, mis läheb raudtee äärt mööda, on vilets ega saa seal sõidukitega üldse liikuda. Arvatavasti tuleb ehitamisele Elva jõele parv. Kavatsetav tee läheks praeguse teesihiga ühte.

Omedu parv

Postimees 23.10.1935

Omedu küla kohal Peipsisse suubuval Kääpa jõel, mis kohapeal kannab Omedu jõe nime, pole ülekäigu kohal senini silda, kuna reisijaid parvega üle toimetatakse, ehkki jõgi asub 1. kl. maanteel. Et aga tihtipeale väike parv ei suuda küllalt korralikult kõiki soovijaid üle viia ja suuremaid autosid üldse ei kanna, ning, et parvel on sageli õnnetusi juhtunud, siis on see ümbruskonnas pahameelt tekitanud ja alalised parve kasutajad kodanikud saatsid teedeministeeriumisse märgukirja, kus palutakse silla ehitamist ülesõodu kohta. Oma nõudmist põhejendavad nad ülaltoodud asjaoludega.

Luunja parv

Postimees 20.11.1926

Kas Luunja Parv on igavene?

Silla ehitamise ja jõesängi muutmise kavatsused.

Luunja parv Tartu külje all on tähtsaks läbikäiguteeks jõukale maakohale. Kuid kevadel ja sagedasti ka sügisel suurvee ajal muutub parv ülepääsmatuks. Samuti ei või parv järjest kasvava liikumise juures igavesti rahuldada nõudeid. Kui rohkem rahvast liikvel, näiteks laadapäevad Tartus jne. Tuleb hobusemeestel tundide viisi oodata sabas oma järjekorda – parv suudab ainult mõne üksiku hobuse korraga peale võtta. Maakonnavalitsuse teede osakonnas on seda sündmust arutatud ja arvamusele jõutud, et silla ehitamine Luunja parve asemele varem ehk hiljem tõsiselt päevakorrale tulbe võtta. Kuid emajõgi parve kohal on kaunis lai ja veevool küllalt tugev. Puusilda ei maksaks sinna üldse ehitada vaid ehitus peaks olema raud ehk raudbetoon. Teatavasti sünnitab Emajõgi Luunja parve kohal sügava kääru, mille keskele jääb praegune kõrtsihoone. Sellepärast on kavatsus ehitada uus sild tähendatud hoone taha, kuivale maale ja kui tee valmis, juhtida jõgi kanali kaudu silla alt läbi. Igatahes ei võiks kanali kaevamine nõuda suuremaid kulusid, kui aluste kinnitmaine voolavas jões. Pealegi kibub jõgi suurvee ajal alati üleval täheldatud teed minema ja ongi juba maad uhtunud. Kunas võimalused avanevad Luunja silla ehitamiseks kindlamal kujul kõnelda, on muidugi puht majandusline küsimus.

Postimees 11.02.1932

Luunja saab moodsa silla. Esialgu pannakse käima mootorparv. Teatavasti on juba kauemat aega kõne all olnud Luunja parve asemele uue ajakohase silla ehitamise küsimus. Praegune parv on vana ja ülekäimine seotud teatud hädaohuga. Seni on uue silla ehitamine viibinud raha puudumise tõttu. Teedeminister tegi aga nüüd Tartu maavalitsusele ja veeteedevalitsusele ülesandeks, asuda eeltööde tegemisele Luunja parve asemel silla ehitamiseks. Et aga sel aastal krediitide puudumisel silla ehitamisega algust ei saa teha, siis pannakse käima uus mootorparv, mis on suurema kandejõuga.

 

Mäksa parv

Postimees 09.10.1926

Parv Mäksal. 27 a. tagasi viis tolleaegne mõisnik v. Essen Mäksa mõisa alt üle Emajõe käiva parve ära Kavastu. Ta ei sallinud mõisa õuest läbikäimist, hoolimata sellest, et parve ümbruskonna elanikud alatiseks ülekäiguks vajasid. Aastat kolm tagasi palusid kohalikud elanikud maakonnavalitsust Mäksale parve avada. Nüüd on ehitusega nii kaugele jõutud, et uus parv valmis ja ülekäik avatud.

Linnu parv

Postimees 21.02.1932

Palupõhja külale liiklemisvõimalust. Kavilda valla luhatee nõuab korraldamist, iseäranis see, mis viib Linnu parveni. See tee on ühtlasi väljapääsuks Palupõhja külale, kes Emajõe tagant kuidagi maisale maale ei pääse. Tee tuleks kolmanda klassi teede hulka üles võtta ja Palupõhja meeste teha anda, kes sarnase korraldusega heameelega nõus oleksid. Praegu antakse Palupõhja meestele teise klassi teed sillutada, kuhu nad juure ei pääse Emajõe tagant muidu, kui peavad hobused läbi jõe ujutama ja vankrid paatides üle tooma, kust neil pehmel heinamaal ainult kuival ajal võimalik Puhja tulla. Kavilda volikogu peab siin parandust tooma.

Lääniste parv

Postimees 10.04.1932

Kastre-Võnnu laat. Kevadine Kastre-Võnnu laat oli väiksem sügislaadast pakkumise ja nõudmise poolest. Sest halb tee ja Läänistest üle parve saamine jää mineku pärast takistas inimesi laadale ilmumast. Kariloomi oli laadal näha vähe. Makseti 15 kuni 45 krooni. Häid kariloomi polnud üldse näha. Väiksed, kolme kuni kuue nädalased põrsad maksid 175 sendist - 3 kroonini.

Plüssa parv

Postimees 08.05.1932

Inimesed silla taga. Umbes 8 km Narvast viib üle Plüssa jõe kaunis vana puusild. Teiselpool silda asuvad suured vene kalurikülad, piirivalve jne. Neil päevil sai teatavaks, et sild on täiesti hädaohtlik liikumiseks ja kui maavalitsuse komisjon kohale sõitis, sulges ta silla silmapilkselt. Nii sattusid paljuv väljapääsmatusse olukorda, näiteks jäi ühelt poolt silla taha palju neid, kes olid sõitnud Narva, teiselt poolt aga ei pääsenud Narva poole need, kes olid sõitnud maalt, nende hulgas ka piirivalve.

 Maavalitsuse äkiline samm tekitab väga palju nurinat, sest oli juba ammu varem teada, et sild on hädaohtlikus seisukorras, ja juunikuul kavatseti sellele ehitada liikuv parv. Nüüd aga suleti sild silmapilkselt ja ühendus sünnib ainult paatidega inimeste veoks.

Postimees 15.09.1932

Plüssa jõele asetatakse parv. Kuna Plüssa jõe sild on juba niivõrd lagunenud, et ta ei kanna peal isegi enam raskemat koormat, siis otsustati sild lammutada ning tema

asemele ehitada suurem parv. Praegu on parve ehitamine Narva jõe ülemjooksul käimas.

Kaagvere parv

Postimees 09.10.1930

Kaagvere sild lahtikäivaks. Kuna mitmelt poolt on soovi avaldatud, et Kaagvere parve asemele ehitada kavatsetav sild saaks keskelt lahti käiv, sest muidu muutub puuvedu suuremate lotjadega raskeks ja kulukaks, silla juures tuleks laadung vahematele lotjadele ümber asetada. Linnavalitsus esitas sellekohase teadaande teedeministeeriumile, kust saabus nüüd vastus, et nõupidamisele silla suhtes kutsutakse ka linnavalitsuse esindaja. Näib tõenäolik, et avaldatud soov leiab täitmist.

Ulila parv

Postimees 01.11.1926

Ulila vald ehitab parve Emajõele talvetee kohale. Ulila vald on maakonnavalitsusele ette pannud lubada ehitada parve Emajõele talve tee kohale Ulilas. Maakonnavalitsus on ettepanekuga nõus, kui vald parve korras hoiab ilma toetusteta maakonnavalitsuse poolt. Maakond annab vallale parve ehitamiseks kolm osa endisest Ulila jõe ujuvsillast.