www.elu24.ee 05.09.2012
Siberi printsessi näo rekonstruktsioon
foto:
wikipedia.org
Möödunud kuul teatasid Venemaa arheoloogid, et nad uurisid detailselt Altaisse 2500 aastat tagasi maetud naise muumiat.
Siberi printsess hüüdnimeks saanud naise matmispaik leiti 19 aastat tagasi, edastab Daily Mail.
25-aastane naine oli maetud igikeltsa Ukoki platoole, mis asub 2300 meetri kõrgusel merepinnast.
Vene teadlased avalikustasid nüüd, milline see naine kunagi välja näha võis ning mida ta seljas kandis.
Kuna naise jäänused leiti igikeltsast, siis saadi ta keha- ja rõivajäänuste põhjal üsna täpne pilt taastada.
«Naine kandis erksates toonides seelikut, heledat jakki ning mustvalget mantlit. Kõige hämmastavam oli aga ta kõrge peaehe,» selgitasid arheoloogid.
Nad jätkasid, et naisele oli kirstu kaasa pandud ka kosmeetikakott, milles oli palju kosmeetikavahendeid, kaasa arvatud söest silmapliiats, fosfaatmineraalidel põhinevat puudrit sisaldav toos ning puudripintsel, mis oli valmistatud hobuselakast.
Naise riided viitasid, et ta kuulus kohalikku pazõrõki hõimu. Nad olid kaubavahetuses Vana-Hiina, India, Pärsia ja Vahemere ääres asuvate aladega.
«Selle naise matmisviis, hauapanused ning rõivad näitavad, et ta kuulus oma ühiskonna kõrgklassi,» sõnas arheoloog Natalja Polosmak.
Teadlane lisas, et naise seelik koosnes kolmest kangast, millest üks oli helepunane, teine roosakaskollane ning kolmas bordoopunane.
«Need kangad olid käsitsi ja eraldi värvitud. Seelikul oli kangast vöö, mis võimaldas seda riideeset kas lühemaks või pikemaks muuta,» jätkas arheoloog.
Naise seelikukangad olid värvitud looduslike värvidega ja pärinesid kas Vahemere idaosa või tänapäeva Iraani aladelt.
Naisel oli seljas peenest siidist pluus ning see oli Hiina disainiga.
«Pluusisiid võis aga olla Indiast Assamist või Kagu-Aasiast,» lisati.
Siberi printsessil oli seljas ka kaftani taoline mantel, millel olid kitsad pikad varrukad, mantel oli eest lühem kui tagant ning taga oli saba.
Jalas olid tal vildist üle põlve saapad. Ta vajas selliseid, kuna elas paigas, kus temperatuur võib langeda miinus 35 kraadini.
Uurijate sõnul ei ole sellises kliimas õhukeste riiete kandmine otstarbekas ja selle tõttu arvatakse, et naine pandi neisse riietesse vaid matmiseks.
Muumia mõlemad käed, osa paremast jalast ja vasak abaluu on kaetud tätoveeringutega.
«Printsess oli aetud kiilaks, kuid ta kandis parukat. Parukaleid oli tõeline üllatus. Lisaks parukale oli naise peas kõrge peakate. Mõlemad olid talle pähe kinnitatud mingi liimi abil,» lisasid uurijad.
Parukas ja peakate olid 84-sentimeetrised.
Teada on, et pazõrõki naised ajasid oma pead kiilaks, et kanda hobusejõhvidest ja karvadest tehtud parukaid.
See, et printsess kasutas kosmeetikat, oli teadlaste jaoks üllatus. Varasemast ei ole Siberist teada ühtegi naisehauda, kus oleks hauapanuseks kosmeetika.
Uuring näitas, et selle kultuuri naised kasutasid mitmesuguseid looduslikke vahendeid meikimiseks. Kasutati mineraal viviaaniiti ning rasval põhinevaid näokreeme, mis kaitsesid ekstreemse külma eest.
Siberi printsessi muumiat saab näha Altai muuseumis.
Pilte vaata siit.
25-aastane naine oli maetud igikeltsa Ukoki platoole, mis asub 2300 meetri kõrgusel merepinnast.
Vene teadlased avalikustasid nüüd, milline see naine kunagi välja näha võis ning mida ta seljas kandis.
Kuna naise jäänused leiti igikeltsast, siis saadi ta keha- ja rõivajäänuste põhjal üsna täpne pilt taastada.
«Naine kandis erksates toonides seelikut, heledat jakki ning mustvalget mantlit. Kõige hämmastavam oli aga ta kõrge peaehe,» selgitasid arheoloogid.
Nad jätkasid, et naisele oli kirstu kaasa pandud ka kosmeetikakott, milles oli palju kosmeetikavahendeid, kaasa arvatud söest silmapliiats, fosfaatmineraalidel põhinevat puudrit sisaldav toos ning puudripintsel, mis oli valmistatud hobuselakast.
Naise riided viitasid, et ta kuulus kohalikku pazõrõki hõimu. Nad olid kaubavahetuses Vana-Hiina, India, Pärsia ja Vahemere ääres asuvate aladega.
«Selle naise matmisviis, hauapanused ning rõivad näitavad, et ta kuulus oma ühiskonna kõrgklassi,» sõnas arheoloog Natalja Polosmak.
Teadlane lisas, et naise seelik koosnes kolmest kangast, millest üks oli helepunane, teine roosakaskollane ning kolmas bordoopunane.
«Need kangad olid käsitsi ja eraldi värvitud. Seelikul oli kangast vöö, mis võimaldas seda riideeset kas lühemaks või pikemaks muuta,» jätkas arheoloog.
Naise seelikukangad olid värvitud looduslike värvidega ja pärinesid kas Vahemere idaosa või tänapäeva Iraani aladelt.
Naisel oli seljas peenest siidist pluus ning see oli Hiina disainiga.
«Pluusisiid võis aga olla Indiast Assamist või Kagu-Aasiast,» lisati.
Siberi printsessil oli seljas ka kaftani taoline mantel, millel olid kitsad pikad varrukad, mantel oli eest lühem kui tagant ning taga oli saba.
Jalas olid tal vildist üle põlve saapad. Ta vajas selliseid, kuna elas paigas, kus temperatuur võib langeda miinus 35 kraadini.
Uurijate sõnul ei ole sellises kliimas õhukeste riiete kandmine otstarbekas ja selle tõttu arvatakse, et naine pandi neisse riietesse vaid matmiseks.
Muumia mõlemad käed, osa paremast jalast ja vasak abaluu on kaetud tätoveeringutega.
«Printsess oli aetud kiilaks, kuid ta kandis parukat. Parukaleid oli tõeline üllatus. Lisaks parukale oli naise peas kõrge peakate. Mõlemad olid talle pähe kinnitatud mingi liimi abil,» lisasid uurijad.
Parukas ja peakate olid 84-sentimeetrised.
Teada on, et pazõrõki naised ajasid oma pead kiilaks, et kanda hobusejõhvidest ja karvadest tehtud parukaid.
See, et printsess kasutas kosmeetikat, oli teadlaste jaoks üllatus. Varasemast ei ole Siberist teada ühtegi naisehauda, kus oleks hauapanuseks kosmeetika.
Uuring näitas, et selle kultuuri naised kasutasid mitmesuguseid looduslikke vahendeid meikimiseks. Kasutati mineraal viviaaniiti ning rasval põhinevaid näokreeme, mis kaitsesid ekstreemse külma eest.
Siberi printsessi muumiat saab näha Altai muuseumis.
Pilte vaata siit.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti