www.opleht.ee 07.09.2012
Karl Kello
Vahetult enne jaanipäeva ilmus Aivar Põldvee n-ö arvutiklahvide alt
„Eesti ja soomeugri keeleteaduse ajakirjas” uurimuslik artikkel
Wennekülla Hansust, Puhja kihelkonna talupojast Anikatsi külast Veneküla
talust. Tema kohta on säilinud Pärnu maakohtu materjalid, mille järgi
ta sattus 1700–1701 tõsisesse konflikti oma kirikuõpetaja Andreas
Hornungiga. Hans läinudv pastorilt küsima, kummas raamatus on kirjas
õige jumalasõna, kas Tartu-keelses „Wastses Testamendis”, mida tema
luges, või saksakeelses „Uues Testamendis”. Hans öelnud: „Se kirja ollet
sa errasötkanut.“ Wennekülla Hansust on kirjutatud juba ülemöödunud
sajandi keskpaiku, mil ilmus kolm artiklit ajakirjas Das Inland. Sama
teemat on hiljem puudutanud ajaloolane ja arhivist Otto Liiv ning
ajaloolane ja usuteadlane Juhan Kõpp.
Aivar Põldvee: „Kui uurisin oma
kolleegide käest keeleinstituudis, mida nad teavad Wennekülla Hansu
juhtumist, selgus, et tegu on hästi ära unustatud looga. Minu jaoks
hakkas see lugu kõnelema siis, kui märkasin Liivimaa sinodi protokollis
kirjakohta aastast 1693, kus Puhja kirikuõpetaja kaebab, et tema
kihelkonnas Anikatsi külas jutlustab keegi talupoeg kõrtsis. Kohalikud
talupojad ei tule enam kirikusse, vaid kuulavad selle mehe jutlusi ja
peavad teda paremaks kirikuõpetajast. Panin siis pildi kokku – see mees
ei saa olla keegi muu kui Wennekülla Hans. Mis tähendab, et tüli tema ja
pastori vahel oli arenenud juba pikki aastaid. Seitsme aasta pärast
puhkes konflikt sellise jõuga, et kirikuõpetaja läks pastoraadis
talupojale lausa kätega kallale. Järgmine kord visati Hans vaidlemise
pärast kirikust välja. Tema taustast palju rohkem teada ei ole, aga
tõsiasi, et juba Rootsi ajal on tegu talupojaga, kes peab jutlusi ja
vaidleb kirikuõpetajaga usuteemadel, paigutub raskesti meie senistesse
ajalooteadmistesse. Wennekülla Hans ennetab hernhuutliku liikumise
aegseid talupoegadest jutlustajaid poole sajandi võrra.”
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti