www.elu24.ee 12.09.2012Suurbritannia arheoloogid asusid selle aasta augustis tegema väljakaevamisi Leicesteris asuval parkimisplatsi alal, kus kunagi asus frantsiskaani munkade klooster ja kirik.
Nende eesmärgiks on leida Inglise kuninga Richard III jäänused, edastab msnbc.com.
See kuningas maeti kloostrikiriku altari juurde 1485. aastal.
Möödunud nädalal leiti kiriku ja kloostri ehitiste müürilõike. Nüüd teatati inimluude leiust, kuid ei ole veel teada, kas need võivad olla Richard III omad.
«Teatame, et seni leitu on ületanud kõik meie ootused. Nüüd võtsid Richard III otsingud uue pöörde, kuna avastasime skeleti,» teatas Leicesteri ülikooli arheoloog Ricahrd Taylor.
Taylori sõnul saadetaks inimjäänused laboratooriumisse, kus neile tehakse DNA-test. Selleks kulub 8 – 12 nädalat.
Leitud luude DNAd võrreldakse Richard III järglaste ja sugulaste DNA-ga. Sugulased on maetud Leicesteri katedraali.
Arheoloogidel oli enne väljakaevamiste algust vaid umbkaudu teada, kus klooster kunagi asus. Samas on ajaloodokumentides selgelt kirjas, et nimetatud kuningas maeti kirikusse, mis nüüdseks on juba ammu kadunud.
Arheoloogide sõnul tegid nad kloostrikiriku asukoha kindlaks ning leidsid osa iidsetest müüridest.
Leidude hulgas on näiteks keskaegse aknakarniisi jäänus, osa aknavitraažist, keskaegne hõbemünt ning kiriku kooriosast pärit platvorm.
Richard III jõudis Inglise kuningas olla vaid kaks aastat - 1483 - 1485. Näitekirjanik William Shakespeare lõi oma näidendis «Richard III» temast pildi kui jõhkardist.
Richard III hukkus 1485. aastal Bosworthi lahingus. Ta surnukeha viidi Leicesteri, kus see maeti kloostrikiriku altari juurde.
See kuningas maeti kloostrikiriku altari juurde 1485. aastal.
Möödunud nädalal leiti kiriku ja kloostri ehitiste müürilõike. Nüüd teatati inimluude leiust, kuid ei ole veel teada, kas need võivad olla Richard III omad.
«Teatame, et seni leitu on ületanud kõik meie ootused. Nüüd võtsid Richard III otsingud uue pöörde, kuna avastasime skeleti,» teatas Leicesteri ülikooli arheoloog Ricahrd Taylor.
Taylori sõnul saadetaks inimjäänused laboratooriumisse, kus neile tehakse DNA-test. Selleks kulub 8 – 12 nädalat.
Leitud luude DNAd võrreldakse Richard III järglaste ja sugulaste DNA-ga. Sugulased on maetud Leicesteri katedraali.
Arheoloogidel oli enne väljakaevamiste algust vaid umbkaudu teada, kus klooster kunagi asus. Samas on ajaloodokumentides selgelt kirjas, et nimetatud kuningas maeti kirikusse, mis nüüdseks on juba ammu kadunud.
Arheoloogide sõnul tegid nad kloostrikiriku asukoha kindlaks ning leidsid osa iidsetest müüridest.
Leidude hulgas on näiteks keskaegse aknakarniisi jäänus, osa aknavitraažist, keskaegne hõbemünt ning kiriku kooriosast pärit platvorm.
Richard III jõudis Inglise kuningas olla vaid kaks aastat - 1483 - 1485. Näitekirjanik William Shakespeare lõi oma näidendis «Richard III» temast pildi kui jõhkardist.
Richard III hukkus 1485. aastal Bosworthi lahingus. Ta surnukeha viidi Leicesteri, kus see maeti kloostrikiriku altari juurde.
Lülisamba kõverdumine viitab, et tegemist võib olla Richard III skeletiga?
www.elu24.ee 13.09.2012
Briti arheoloogid on veendunud, et nad avastasid Leicesteris endise kloostrikiriku jäänustest skeleti, mis kuulub Inglise kuningale Richard III-le.
Ajaloolased on sajandeid vaielnud, kas Richard III oli ikka küürus ja
kõverselgne türann või lõi sellise pildi temast näitekirjanik William
Shakespeare, edastab The Telegraph.
Asjatundjate sõnul võib osa Richard III kohta käivast legendist tõsi olla, sest leitud inimjäänusel on näha lülisamba haiguslikku kõverdumist.
Inimjäänus leiti selle nädala alguses paigast, kus kunagi asus frantsiskaanlaste klooster. Richard III hukkus Rooside sõjas Bosworthi lahingus ning ta maeti Leicesteris asunud kirikusse 1485. aastal.
Leicesteri Greyfriarsi klooster ja kloostrikirik hävitati kuningas Henry VIII käsul 1538. aastal katoliku kloostrite sulgemise akti alusel. Inglismaal sai uueks juhtivaks kirikuks anglikaani kirik, sest Henry VIII lõi Roomast lahku.
Arheoloogide kinnitusel tehakse inimjäänustele DNA-test.
«Tegemist on täiskasvanud mehe skeletiga. Ta oli tugev ja terve, ainus viga on külje suunas kõverdunud lülisammas, mis viitab et see isik põdes skolioosi,» selgitasid asjatundjad.
Sellel isikul oli haiguse tõttu parem õlg kõrgemal kui vasak õlg. Samuti oli ta saanud tugeva koljutrauma. Mõõgaga oli kolju tagaosast tükk ära raiutud ning keha alaosa oli läbistanud nool.
Arheoloogid leidsid inimjäänuse kloostrikiriku koorialalt, mitte sealt, kus loodeti leida – altari eest.
Richard III surma kohta on säilinud vaid üks ülestähendus, mille kohaselt see kuningas hukkus pähe saadud löögist.
Ajaloolased oletavad, et Richard III võis Bosworthi lahingus tappa ta vaenlane Henry Tudor, kellest sai 1485. aastal kuningas Henry VII.
Richard III oli Plantageneti dünastia viimane esindaja ning tema surm määras Rooside sõja saatuse.
Rooside sõda (1455–1487) peeti Plantagenetide dünastiasse kuuluvate Lancasteri ja Yorki suguvõsade vahel Inglise trooni üle.
Mõlemad suguvõsad olid kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijad. Kokkupõrget hakati nimetama Rooside sõjaks, kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi, Yorki omal aga valget.
Asjatundjate sõnul võib osa Richard III kohta käivast legendist tõsi olla, sest leitud inimjäänusel on näha lülisamba haiguslikku kõverdumist.
Inimjäänus leiti selle nädala alguses paigast, kus kunagi asus frantsiskaanlaste klooster. Richard III hukkus Rooside sõjas Bosworthi lahingus ning ta maeti Leicesteris asunud kirikusse 1485. aastal.
Leicesteri Greyfriarsi klooster ja kloostrikirik hävitati kuningas Henry VIII käsul 1538. aastal katoliku kloostrite sulgemise akti alusel. Inglismaal sai uueks juhtivaks kirikuks anglikaani kirik, sest Henry VIII lõi Roomast lahku.
Arheoloogide kinnitusel tehakse inimjäänustele DNA-test.
«Tegemist on täiskasvanud mehe skeletiga. Ta oli tugev ja terve, ainus viga on külje suunas kõverdunud lülisammas, mis viitab et see isik põdes skolioosi,» selgitasid asjatundjad.
Sellel isikul oli haiguse tõttu parem õlg kõrgemal kui vasak õlg. Samuti oli ta saanud tugeva koljutrauma. Mõõgaga oli kolju tagaosast tükk ära raiutud ning keha alaosa oli läbistanud nool.
Arheoloogid leidsid inimjäänuse kloostrikiriku koorialalt, mitte sealt, kus loodeti leida – altari eest.
Richard III surma kohta on säilinud vaid üks ülestähendus, mille kohaselt see kuningas hukkus pähe saadud löögist.
Ajaloolased oletavad, et Richard III võis Bosworthi lahingus tappa ta vaenlane Henry Tudor, kellest sai 1485. aastal kuningas Henry VII.
Richard III oli Plantageneti dünastia viimane esindaja ning tema surm määras Rooside sõja saatuse.
Rooside sõda (1455–1487) peeti Plantagenetide dünastiasse kuuluvate Lancasteri ja Yorki suguvõsade vahel Inglise trooni üle.
Mõlemad suguvõsad olid kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijad. Kokkupõrget hakati nimetama Rooside sõjaks, kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi, Yorki omal aga valget.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti