lauantai 30. maaliskuuta 2013

Stockholmis avastati kaks 400 aasta vanust uppunud sõjalaeva.

Enneolematult madal mereveetase viis Stockholmis kahe uppunud sõjalaeva avastmisele. Avastuse tegi kogenud silmaga mereaeheoloog. Laevad arvatakse olevat Grå Ulven ja Den Stora Draken, mis uppusid 1670 aastal.

http://www.sjohistoriska.se/sv/Fordjupning/Blogg/marinarkeobloggen/Jim-Hansson/En-orlogsman-tittar-upp-ovan-ytan/

http://www.huffingtonpost.com/2013/03/29/sunken-ship-revealed-in-sweden-stockholm_n_2980136.html


Suurlinna tuled: kuidas valgus Tallinnas pimeduse võitis

Esimese elektrivalgusti põlemist 19. sajandi lõpus käis rahvahulk Viru tänaval vaatamas nagu teatrietendust.
Kui öö laskus keskaegse Tallinna kohale, hakkas seal sõna otseses mõttes valitsema komandanditund. Kuna enne Põhjasõda puudus Tallinnas tänavavalgustus, ei soovitanud linnavahid öösiti ilma tungiva põhjuseta ringi liikuda.

http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=10960&lang=5

Neitsitorn ärkab Tallinna päeval taas ellu muuseumi ja kohvikuna

Läbi kõigi korruste kulgev klaassammas pajatab linna kindlustustest ning kolmekorruseline kohvik pakub ilusaid linnavaateid.

«Neitsitorn avab taas uksed Tallinna päeval, 15. mail. Peame valmis saama ja saame ka,» lubas Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm.

http://www.pealinn.ee/?pid=164&nid=10997&lang=5

President Päts kinkis Aegna sõduritele metskitsed

Kiek in de Kökis on 19. aprillini avatud näitus «Aegna merekindlus – unustatud suurtükipositsioonid Tallinna kesklinnas».
Enne sõda sõitis Aegnal rong, saarel asusid spordiplatsid, ilusad mitmekordsed elumajad, kauplus, kasiino ja saun.

http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=11056&lang=5


Linn piiras ka wabariigi ajal kõrtside öist lahtiolekuaega

Sõjaeelse vabariigi ajal pidi lõbustuskoha omanik jälgima, et kliendid liiga purju ei jääks, sest muidu võis ta kohast ilma jääda.
Linn plaanib piirata vanalinnas lõbustusasutuste öist lahtiolekuaega, et vanalinna elanikele veidigi asu anda. Sarnased piirangud kehtisid Tallinnas ka enne sõda

http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=11101&lang=5

Ligitõmbavaid nurgapoode meenutavad kinnilöödud uksekohad

Supilinnas, Karlovas, Ülejõel ja mujalgi Tartus torkavad tänavanurkadel silma lõigatud nurgaga majad. Kas see oli moevool või ärinipp?
Lõigatud nurk on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul levinud arhitektuurivõte, selgitas muinsuskaitseameti res­tau­ree­rimis- ja arendusosakonna nõunik Mart Siilivask.

http://www.tartupostimees.ee/1182496/ligitombavaid-nurgapoode-meenutavad-kinniloodud-uksekohad

Nurgal kaupleb Ostap Benderi jünger

Tartu kirikust avastati ootamatult haruldane hauakast

Tartu toomkirikust leitud keskaegne hauakast kuulub ilmselt kirikuga seotud tähtsale isikule.

Tartu ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk ütles, et möödunud nädalalõpul päevavalgele tulnud leid pole küll vanim, ent on kindlasti üks haruldasemaid Eestis.

http://www.epl.ee/news/eesti/tartu-kirikust-avastati-ootamatult-haruldane-hauakast.d?id=65874858 

Eesti muuseumide aarded on uurimata

Varasalvedes olevad haruldased esemed jäävad tutvustamata, sest neid ei jõuta ressursipuuduse tõttu läbi töötada.

Eesti Päevaleht kirjutas eile okupatsioonide muuseumis näitusel olevatest haruldastest kasetohukirjadest.

http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-muuseumide-aarded-on-uurimata.d?id=65874394 

Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga

536. aasta paiku surid pea kõik praeguse Eesti ala elanikud nälga, räägib Tartu Ülikooli arheoloog Andres Tvauri intervjuus Sirbile.
Mõõdukas hulk arheoloogilisi leide võimaldab kokku panna tervikliku pildi rahvasterännu- ja viikingiajast Eestis.

http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga/

lauantai 2. maaliskuuta 2013

455 aastat Liivi sõja algusest, ehk kuidas Moskva väed tulid "Tartu maksu" nõudma

22. jaanuar 1558 – Moskva suurvürstiriigi vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/455-aastat-liivi-soja-algusest-ehk-kuidas-moskva-vaed-tulid-tartu-maksu-noudma.d?id=65564144