sunnuntai 30. kesäkuuta 2013

VIDEO: Muinsuskaitse: kirikust leitud aarde kogudusele andmine loob ohtliku pretsedendi

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=57240


VIDEO: Kadriorus esitleti ajaloolist harfi


http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=57144

Soomest leiti tuhandete aastate vanune pronkskirves

Soomest Nakkilast Leistilä küla põllult leiti tuhandeid aastaid vana pronksist kirves.

http://www.elu24.ee/1265076/soomest-leiti-tuhandete-aastate-vanune-pronkskirves


Tünn Laboratooriumi tänavalt

Esmaspäeval toimetati muuseumisse konserveerimisele vanalinnast Laboratooriumi tänavalt arheoloogiliste uuringute käigus leitud puidust tünn. Ligi meetrise läbimõõduga tünn oli kaevatud 17. sajandil vastu linnamüüri ehitatud hoone keldri põrandasse.

https://www.facebook.com/pages/Tallinna-Linnamuuseum/149526035074455


Ristisõdijad kannatasid viletsa hügieeni tõttu sooleparasiitide all

Suurbritannia Cambridge`i ülikooli uuringu kohaselt oli ristisõdijatel hügieeni ja tervisega probleeme.

800 aasta vanuse käimla uuring paljastas, et sõjameeste soolestikus leidus sooleparasiite, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet International Journal of Paleopathology.

http://www.elu24.ee/1281292/ristisodijad-kannatasid-viletsa-hugieeni-tottu-sooleparasiitide-all


VIDEO: Mehhikost leiti maiade seniavastamata linn

Arheoloogid avastasid Mehhiko džunglist seniavastamata suure maiade linna.


Linn asub Kagu-Mehhikos Campeche piirkonnas, kust on varem leitud mitmeid maiade elupaiku, kaasa arvatud kuulus linn Calakmul, edastab foxnews.com.
Calakmul kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.



Hiinas leiti hästi säilinud seinamaalingutega hauakamber

Hiina arheoloogid leidsid 1500 aasta vanuse hauakambri, kuhu kunagi maeti armeejuht ja ta naine.

Hauakamber asub Pekingist 330 kilomeetri kaugusel Shouzhous, edastab Live Science.
Arheoloogide sõnul on seinamaalinguid umbes 80 ruutmeetril ning need on hästi säilinud.



VIDEO: Kambodžas leiti džunglisse mattunud linn

Kambodža mäestikualalt leiti džunglisse mattunud keskaegne linn.

Mets on kaitsnud Mahendraparvata templeid sadu aastaid varanduseotsijate eest, kirjutab Sydney Morning Herald.

http://www.elu24.ee/1272118/kambodzas-leiti-dzunglisse-mattunud-linn

Video: http://youtu.be/Gk-q7dRpD_g


Poolast Sobibori koonduslaagrist leiti põgenemistunnel

Arheoloogid leidsid Poolast Sobiborist kunagise koonduslaagri alalt vangide poolt rajatud põgenemistunneli.

Arheoloogide sõnul oli tegemist tunneliga, mis asus viie meetri sügavusel ning oli kümme meetrit pikk, edastab Discovery News.
Tunnel ulatus koonduslaagrit ümbritsenud okastraadiga alalt välja.



Aardeotsijad rikkusid muinasaegse linnuse kultuurikihti

Nädalavahetusel avastati, et Varbola linnuse asukohas Raplamaal on käinud aardeotsijad, mistõttu on mälestise kultuurikiht suures osas rikutud.
Rahvasuus Jaanilinna nime all tuntud Varbola linnus on üks suurimaid ja tugevamaid Eesti linnuseid. Võibolla seetõttu jäi ta silma ka aardeotsijatele, kes on nädalavahetusel sonkinud pinnasesse ligi 50 auku.

Egiptuse «Indiana Jones»: Suure püramiidi aarded on veel avastamata

Kuulus ja vastuoluline Egiptuse arheoloog Zahi Hawass sõnas, et Giza platool asuv vaarao Cheopsi Suur püramiid peidab aardeid, mis seni on avastamata.
Samuti on veel palju leidmata Kuningate orus, edastab AFP.

http://www.elu24.ee/1264782/egiptuse-indiana-jones-suure-puramiidi-aarded-on-veel-avastamata


Kolm merepõhjas lebavat vrakki võetakse kaitse alla

Muinsuskaitse Nõukogu tegi kultuuriministrile ettepaneku võtta arheoloogiamälestisena kaitse alla kolm laevavrakki: kaubalaev E. Russ, Soome lahes asuv miinitraaler Virsaitis ja purjelaev Tallinna lahes.

http://www.postimees.ee/1262466/kolm-merepohjas-lebavat-vrakki-voetakse-kaitse-alla/


Prantslased õppisid veinivalmistamist itaallastelt?

Prantslasi tuntakse kui veinivalmistamise eksperte, kuid hiljutine uuring näitas, et nad on oma oskused õppinud itaallastelt.

USA Pennsylvania ülikooli teadlased leidsid Prantsusmaalt 2400 aasta vanuseid suuri amforaid, mida kasutati toiduainete transportimiseks, edastab Daily Mail.

http://www.elu24.ee/1258194/prantslased-oppisid-veinivalmistamist-itaallastelt


Pead veeresid... uuri, mida peidab seni suurim asteekide inimohvri-leid

Veri pritsis ja pead veeresid, kui asteegid korraldasid umbes 500 aastat tagasi oma kõige tähtsamas templis suurejoonelist ja õudset riitust. 

Praeguse Mexico territooriumil asuvas Templo Mayoris korraldatud väljakaevamistel avastasid arheoloogid 50 pealuud ja rohkem kui 250 lõualuud. Leid ületab oma mahult kõik varasemad samalaadsed, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Pärand meie maapõues

Ulla Kadakas, Muinsuskaitseameti arheoloogia- mälestiste peainspektor, Maaleht

Arheoloogiapärand on osa eesti kultuurist, kuid mitte ainult – see kuulub lahutamatult ka Euroopa ja kogu maailma inimkonna ajaloo hulka.

Üldine arheoloogiapärandi kaitset käsitlev rahvusvaheline dokument − arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon − võeti vastu 1992. aastal Maltal Vallettas.

Kokkuleppes märgitakse, et arheoloogiapärand on kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend: eelmiste ajajärkude inimtegevuse jälgede kaitsmise ja uurimisega saame uusi teadmisi inimese elu, tegemiste ja kultuuri kohta.



Euroopa vanim linn rikastus tänu soolale

Bulgaaria arheoloogide töörühm kaevas Provadia linna lähedalt välja siiani vanima Euroopa linna. 


Leidude süsinik-14 dateeringute põhjal järeldati, et linn asustati tervelt 6200-6700 aastat tagasi - seega kuni 4000 aastat enne klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni sündi, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/euroopa-vanim-linn-rikastus-tanu-soolale.d?id=66223850

maanantai 3. kesäkuuta 2013

Legendaarset Ledenetsi otsides: Millise Eesti paigaga võis tegu olla?

Janek Šafranovski, Rebala muuseumi juhataja

Tallinna muistsete nimede rivi on päris pikk. Tavaliselt on nimekirjas erinevates variatsioondes Reval, Lindanise, Kesoniemi, Kolõvan, Ledenets. Nimekirjas viimasel kohal asuv Ledenets pole selles nimekirjas kõige kindlamatel alustel seisev nimi. Samal ajal on ta väga huvitava taustaga ja väärib kindlasti meeldetuletamist. Ehk saab isegi Tallinna nimedekoormat veidi kergendada.

http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/joelahtme/elu/legendaarset-ledenetsi-otsides-millise-eesti-paigaga-vois-tegu-olla.d?id=66226690