torstai 7. elokuuta 2008

Nearly 2,000-Year-Old Chariot Unearthed in Bulgaria


Aug. 7, 2008 -- Archaeologists have unearthed a 1,900-year-old well-preserved chariot at an ancient Thracian tomb in southeastern Bulgaria, the head of the excavation said Thursday.

Daniela Agre said her team found the four-wheel chariot during excavations near the village of Borisovo, around 180 miles east of the capital, Sofia.

"This is the first time that we have found a completely preserved chariot in Bulgaria," said Agre, a senior archaeologist at the Bulgarian Academy of Sciences.

She said previous excavations had only unearthed single parts of chariots -- often because ancients sites had been looted.

At the funerary mound, the team also discovered table pottery, glass vessels and other gifts for the funeral of a wealthy Thracian aristocrat.

In a separate pit, they unearthed skeletons of two riding horses apparently sacrificed during the funeral of the nobleman, along with well preserved bronze and leather objects, some believed to horse harnesses.

The Culture Ministry confirmed the find and announced $3,900 in financial assistance for Agre's excavation.

Agre said an additional amount of $7,800 will be allocated by the Bulgarian Academy of Sciences for an initial restoration and conservation of the chariot and the other Thracian finds.

The Thracians were an ancient people that inhabited the lands of present day Bulgaria and parts of modern Greece, Turkey, Macedonia and Romania between 4,000 B.C. and the 6th century, when they were assimilated by the invading Slavs.

Some 10,000 Thracian mounds -- some of them covering monumental stone tombs -- are scattered across Bulgaria.


A Thracian chariot may turn to be the gem of this year's archaeological season. The excavation works at the village of Borissovo, Elhovo region, continue at full tilt. The members of the team of Daniela Agre from the Institute of Archaeology to the Bulgarian Academy of Science expressed their delight at the unique find:
"The word is about a fully preserved chariot of a Thracian aristocrat dating back to 1st century AD. This is an unprecedented find, as it is the first chariot found on Bulgarian territory untouched by time and preserved in the state in which it was once buried," the archaeologists explained.
"The chariot is a part of the treasure with which a local Thracian nobleman was once buried. The sacrificed horses lie just at the spot where they had been sacrificed; the nobleman's dog is buried behind the chariot's rear wheel. This discovery gives an explicit answer to the question how a real Thracian chariot looks like, " Mrs. Agre stressed.
Not far away from the chariot the archaeologists have unearthed the debris of the Thracian aristocrat's residence, which was notable for its spledour: its basement was made of precisely carved stone with marble pillars.
In the meantime, it became clear that the Ministry of Culture will allot 5,000 levs and the Bulgarian Academy of Science will grant 10,000 levs for the initial restoration and preservation of the Thracian chariot.
Konstantin Sabchev

Rõuge linnuse häving uurimise all


Arheoloog Anti Lillak kaevab lahti Rõuge linnust ja võtab söeproove, et teada saada linnuse täpne ehitus- ja hävimisaeg.

Praegu on linnamäelt leitud potikilde ja mitu põlengukihti. Söestunud palkidest on arheoloog Anti Lillak võtnud söeproove, et saada teada, millal linnus ehitati ja millal maatasa tehti. Eeldatavasti rajati linnus V–VI sajandil ja hävis XI sajandil. Võib arvata, et see põles 3–4 korda, märkis arheoloogiamagistrant Anti Lillak SL Õhtulehele. Eesti feodaliseeruva ülikkonna linnustest on Võrumaal mainitud Urvaste ja Rõuge oma. Arheoloogiliste leidude järgi otsustades oligi Urvaste ja Rõuge ümbrus sel ajal kõige tihedamini asustatud.

perjantai 1. elokuuta 2008

Arheoloogid sattusid põlenud portselanipoodi

Kunagise Jürgensi kaubamaja asfaldiilmeliseks söestunud põrandalt tuli arheoloogilistel kaevamistel välja hulgaliselt sõja eel valmistatud keraamikat ja klaasesemeid, mille päritolu kütab kaevamiste juhi uudishimu.

Arheoloog Rünno Vissaku juhtimisel on Ülikooli ja Vanemuise nurga krundil alanud päästekaevamiste esimesel etapil välja puhastatud 1941. aasta hoonepõrandate ja tänavasillutise horisont, kirjutab Tartu Postimees. Munakivisillutis, majamüürid, trepiaugud ja söestunud laudpõrand oli kunagi osa tuntud kaubamajast, mida pidas Erich-Valter Jürgens ja kus õitses äri klaasi, portselani, kristalli, majatarvete ja mänguasjadega.

Jürgensi kaubamaja süttis Vene sõjaväe suurtükkidest tulistatud süütemürskudest 1941. aasta 19. juuli õhtul, sellised andmed on ajaloouurija Uku Alakivi välja lugenud sõja-aastate Postimehest.

Jägala linnus kergitas saladusloori

01. august 2008
Autor: Tanel Mazur
Foto: Terje Lepp

Samal ajal Vabaduse väljakul toimuvate kaevamistega uuritakse ka Jägala muinaslinnust.

Jägala linnamäe ja selle ümbruse arheoloogilised leiud on sobiv võrdlusmaterjal Tallinnast Vabaduse väljakult leitud noorema kiviaja leidudele.

Jägala kaevamisi juhtinud TÜ laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul on Jägala ja Tallinna leiud väga sarnased. “Käisin Tallinna materjali vaatamas ja see, mis sealt leiti, on tõeliselt vahva. Jägala on aga see koht, mis pakub selget vastet Tallinna leidudele,” sõnas Kriiska.

Erinevalt Tallinnas toimuvatest suuremahulistest ja ajapitsituses olevatest päästekaevamistest olid tööd Jägalas puhtalt teaduslikud ja ülipõhjalikud.

Tallinna leide võiks tema sõnul dateerida vahemikku 3500–2000 aastat eKr ning umbes samasse aega kuulub ka Jägala kiviaja asulakoht.

“Ilmselt olid need küll erinevad asustusüksused ja erinevad kogukonnad, kuid läheduse tõttu, miks mitte, suhteliselt tihedas läbikäimises,” möönab Kriiska.

Mitu iidset asulat

Leide andnud kiviaja asulakoht tuli välja ajaliselt hilisema linnusekoha alt. Ümbruskonna asulakohtade väljaselgitamine oli ekspeditsiooni üks selle aasta eesmärk.

Lisaks leidis Kriiska uurimis-grupp veel ühe ulatusliku rauaaja asula teisel pool Jägala jõge. “Spekulatsioonina võib öelda, et kui linnus maha jäeti, siis tekkis teisele poole jõge uus asulakoht. Keraamika tundub seal olevat veidi noorem,” oletab Kriiska.

Oletus on võetud tööversiooniks, seda enam, et linnamäe enese kaevamisel saadud tulemused annavad veidi vanema rauaaja kultuuri pildi.

Arheoloogide sellesuvine kolmas eesmärk oligi teha kindlaks, kas linnusel on üldse säilinud korralikku ja puutumatut kultuurikihti, ning võimalusel see lokaliseerida.

Siin olid abiks geoloogid ja nende maapõue uurimise meetodid. TÜ geoloogia instituudi teaduri Jüri Plado abiga rakendati elektromagnetlainetega töötavat radarit kõige lootustandvamates paikades linnamäel. “Kiht on selgelt jälgitav, selle peal aga kuni meetripaksune luide, mis on kuhjunud siia mäe otsa pärast seda, kui asula maha jäeti,” selgitab Plado.

Radariekraanilt paistab tõesti hulk siksakilisi jooni, nende vahel ilmub aga üks tumedam, teist tooni joon, mis näitabki teadlastele kätte kultuurikihi asukoha.

“Jüri roll on olnud suur. Radari tulemuste järgi tegime kaevandi ja avastasime, et siin on säilinud kultuurikiht ja mitte ainult. Kultuurikiht on selles mõttes fantastilises olukorras, et luite all ei ole teda hiljem segatud ega ümber pööratud,” vaimustub Kriiska. “Kui tahta tulevikus linnuse sisemust uurida, siis selleks on materjali küll ja küll.”

Suurim muinaslinnus põhjalas

•• Jägala linnus oli oma asutamisajal, paar sajandit enne Kristust (eelrooma rauaajal) suurim teadaolev omataoline Põhja-Euroopas.

•• Esimesed kaevamised Jägala linnamäel toimusid 1920. aastatel, kui avastati linnusekoht ja esimene kiviaja asulakoht.

•• Kolmandat hooaega on Jägala linnamäel ja selle ümbruses töötanud Tartu ülikooli arheoloogid. Varasematel aastatel kaevati kaks kaevandit läbi linnusevalli sellistes kohtades, kus need olid juba purustatud. Lisaks on tehtud hulgaliselt mullapuuri ja labidaga surfe ehk prooviauke.

•• Sellel aastal inspekteeriti põhjalikult ka linnuse ümbrust. “Tavaliselt valitakse magusamad kohad ja tehakse surfe. Meie tegime poolvägisi – linnuse juurest minnes iga 15–20 meetri tagant tehti auk maasse,” kirjeldab Kriiska.