Samal ajal Vabaduse väljakul toimuvate kaevamistega uuritakse ka Jägala muinaslinnust.
Jägala linnamäe ja selle ümbruse arheoloogilised leiud on sobiv võrdlusmaterjal Tallinnast Vabaduse väljakult leitud noorema kiviaja leidudele.
Jägala kaevamisi juhtinud TÜ laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul on Jägala ja Tallinna leiud väga sarnased. “Käisin Tallinna materjali vaatamas ja see, mis sealt leiti, on tõeliselt vahva. Jägala on aga see koht, mis pakub selget vastet Tallinna leidudele,” sõnas Kriiska.
Erinevalt Tallinnas toimuvatest suuremahulistest ja ajapitsituses olevatest päästekaevamistest olid tööd Jägalas puhtalt teaduslikud ja ülipõhjalikud.
Tallinna leide võiks tema sõnul dateerida vahemikku 3500–2000 aastat eKr ning umbes samasse aega kuulub ka Jägala kiviaja asulakoht.
“Ilmselt olid need küll erinevad asustusüksused ja erinevad kogukonnad, kuid läheduse tõttu, miks mitte, suhteliselt tihedas läbikäimises,” möönab Kriiska.
Mitu iidset asulat
Leide andnud kiviaja asulakoht tuli välja ajaliselt hilisema linnusekoha alt. Ümbruskonna asulakohtade väljaselgitamine oli ekspeditsiooni üks selle aasta eesmärk.
Lisaks leidis Kriiska uurimis-grupp veel ühe ulatusliku rauaaja asula teisel pool Jägala jõge. “Spekulatsioonina võib öelda, et kui linnus maha jäeti, siis tekkis teisele poole jõge uus asulakoht. Keraamika tundub seal olevat veidi noorem,” oletab Kriiska.
Oletus on võetud tööversiooniks, seda enam, et linnamäe enese kaevamisel saadud tulemused annavad veidi vanema rauaaja kultuuri pildi.
Arheoloogide sellesuvine kolmas eesmärk oligi teha kindlaks, kas linnusel on üldse säilinud korralikku ja puutumatut kultuurikihti, ning võimalusel see lokaliseerida.
Siin olid abiks geoloogid ja nende maapõue uurimise meetodid. TÜ geoloogia instituudi teaduri Jüri Plado abiga rakendati elektromagnetlainetega töötavat radarit kõige lootustandvamates paikades linnamäel. “Kiht on selgelt jälgitav, selle peal aga kuni meetripaksune luide, mis on kuhjunud siia mäe otsa pärast seda, kui asula maha jäeti,” selgitab Plado.
Radariekraanilt paistab tõesti hulk siksakilisi jooni, nende vahel ilmub aga üks tumedam, teist tooni joon, mis näitabki teadlastele kätte kultuurikihi asukoha.
“Jüri roll on olnud suur. Radari tulemuste järgi tegime kaevandi ja avastasime, et siin on säilinud kultuurikiht ja mitte ainult. Kultuurikiht on selles mõttes fantastilises olukorras, et luite all ei ole teda hiljem segatud ega ümber pööratud,” vaimustub Kriiska. “Kui tahta tulevikus linnuse sisemust uurida, siis selleks on materjali küll ja küll.”
Suurim muinaslinnus põhjalas
•• Jägala linnus oli oma asutamisajal, paar sajandit enne Kristust (eelrooma rauaajal) suurim teadaolev omataoline Põhja-Euroopas.
•• Esimesed kaevamised Jägala linnamäel toimusid 1920. aastatel, kui avastati linnusekoht ja esimene kiviaja asulakoht.
•• Kolmandat hooaega on Jägala linnamäel ja selle ümbruses töötanud Tartu ülikooli arheoloogid. Varasematel aastatel kaevati kaks kaevandit läbi linnusevalli sellistes kohtades, kus need olid juba purustatud. Lisaks on tehtud hulgaliselt mullapuuri ja labidaga surfe ehk prooviauke.
•• Sellel aastal inspekteeriti põhjalikult ka linnuse ümbrust. “Tavaliselt valitakse magusamad kohad ja tehakse surfe. Meie tegime poolvägisi – linnuse juurest minnes iga 15–20 meetri tagant tehti auk maasse,” kirjeldab Kriiska.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti