Piret Pappel/Novaator.ee 11.10.2011
Koer muutus inimese truuks kaaslaseks juba iidsetel aegadel, näitas Belgia, Tšehhi ja Vene teadlaste ühisuurimus.
Kuulsas kiviaegses Předmostí mammutiküttide asulakohas töötavad arheoloogid avastasid umbes 26 000 aastat tagasi tegutsenud inimeste jälgede hulgas koeramatuse. Seni arvati, et koerad kodustati mitu tuhat aastat hiljem.
Leitud luud ei sobi oma mõõtmetelt huntidele. Lühike koon ning suur ajukolju viitavad sellele, et loomad pidid olema kodustatud. Iidsed koerad olid kopsakat tõugu – nad kaalusid ligi 35 kilogrammi ning olid õlgadest üle 60 sentimeetri laiad.
Martina Lázničková-Galetovábi ja tema kaastööliste kõige ootamatum avastus oli see, et ühe koera lõugade vahele oli asetatud oli suur luu, mis võis pärineda piisonilt või mammutilt.
See näitas selgesti, et looma olid matnud inimene, kellel oli koeraga eriline side. Lisaks leidsid uurijad koerakoljudel jälgi, mis näitavad, et neist oli aju välja võetud mingiks rituaalseks otstarbeks.
Uurijad oletavad, et suuri koeri võisid inimesed kasutada veoloomadena, et vedada kütitud suurulukite liha või materjali varjualuste ehitamise tarbeks. Luude järgi otsustades olid koerad surres nelja kuni kaheksa aastased.
Lisaks leidsid arheoloogid samast asulakohast veel hundikolju ning selliseid luid, mis võisid kuuluda hundi ja koera hübriididele.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science.
maanantai 17. lokakuuta 2011
VIDEO: Prantsusmaa koobastikust leiti kiviaegne koolituba
www.forte.ee 03.10.2011
Sageli on lapsi kõrgetesse kohtadesse kunsti tegema tõstetud.
Kaader klipist
Klikka pealkirjal, et vaadata videoklippi
Arheoloogid on avastanud, et 13 000 aastat enne 6-aastastele ja noorematele mudilastele suunatud haridusprogramme käisid juba kolmeaastased küttide-korilaste lapsed vanamate kõrval sügavates pimedates koobastes kunsti tegemas.
Möödunud nädalavahetusel Cambridge’i ülikooli juures toimunud konverentsil Archaeology of Childhood („Lapsepõlve arheoloogia“) esitleti uurimisandmeid, mida hiljuti on väikeste laste meisterdatud kunstiteoste kohta kogutud Prantsusmaa ühest kõige kuulsamast eelajalooliste maalingutega koopast — Rouffignaci koobastikust, mida tuntakse ka Saja Mammuti Koopana, vahendab MedicalXpress.com.
Cambridge’i arheoloog Jess Cooney selgitas, kuidas põhjalik uurimistöö, mille juures rakendati spetsiaalselt antud uuringu tarbeks välja arendatud metodoloogiat, tegi võimalikuks umbes 13 000 aasta eest, küttimise ja koriluse ajastul, lihtsat kunstivormi, nn sõrmkannelüüre (ingl finger flutings) valmistanud laste vanuse ja soo tuvastamise.
„Laste valmistatud kannelüürid on näha kõigis koobastiku kambrites, isegi sellistes, mis asuvad sissekäigust tubli kolmveerandtunnise jalutuskäigu kaugusel — ja seni pole me veel leidnud ühtegi kohta, kus täiskasvanud oleksid kannelüüre vedanud ilma lasteta. Mõned laste veetud sõrmevagudest on kõrgel koopalae all, mis tähendab, et neid hoiti valmistamise ajal kõrgemal või istusid nad kellegi õlgadel. Oleme leidnud kolme- kuni seitsmeaastaste laste veetud kannelüüre ning suutnud jäetud märke võrreldes isegi tuvastada neli konkreetset last.
Laps, kes kõige arvukamalt kannelüüre valmistas, oli umbes viieaastane — ja me oleme peaaegu kindlad, et too laps oli tüdruk. Huvitaval kombel olid meile teadaolevast neljast lapsest vähemalt kaks tütarlapsed. Üks koopasaal on laste meisterdatud kannelüüridest nii kirju, et tõenäoliselt oli sel paigal nende jaoks eriline tähendus, ehkki enam pole võimalik öelda, kas seda pruugiti pigem mängimiseks või rituaalseteks toiminguteks.“
keskiviikko 12. lokakuuta 2011
Tallinnas leitud laevavrakk võetakse nüüd kaitse alla
www.oleht.ee 04.10.2011
Siim Randla
Fragment kaubalaeva säilinud osast.
2009. aasta lõpul Tallinnas Lootsi tänav 8a krundilt ehitustööde ajal leitud kaubalaeva säilmed, arvatavalt pärit XIII sajandist, jäeti osaliselt maasse ja võetakse nüüd kaitse alla.
Need tulid välja nelja meetri sügavuselt. XIX sajandi keskel oli kaardi järgi sel kohal puithoone. Enamik vrakist jäi maa sisse. Ehitustööde ajal välja tõstetud detailid viidi Meremuuseumi. Nüüd käib maasse jäänud vraki kaitse alla võtmise menetlus, märkis muinsuskaitseamet.
Möödunud aastal tuli Tallinnas Vene tänav 16 põranda alt välja keskaegne kaev.
VIDEO: Eestist leiti miljonite aastate vanuse merelooma kivistis
www.postimees.ee 10.10.2011
Klikka pealkirjal, et vaadata videoklippi!
Sompast leitud trilobiidi foto on lisatud Oslo paleontoloogide rekonstruktsioonile. Trilobiit peaks välja nägema selline nagu joonisel. Sompast leiti vaid ülemine osa.
Foto: Allikas: Bruton & Hoyberget (2006), Helje Pärnaste
Ida-Virumaal leiti haruldane 460 miljonit aastat tagasi elanud merelooma kivistis ehk trilobiit, mis annab tunnistust sellest, et meretaseme tõusuga sattus siia süvamerefaunat.
Trilobiidi leidis Hannoveri ülikooli lõpetanud Adrian Popp, kes tegi Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi juures doktoritööd, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Kui kivistis ära prepareeriti, ilmnes, et seda trilobiiti on seni leitud vaid meresetete sügavamast osast ja meie rannikul pole see liik levinud.
«Sellest me võime järeldada, et see rikkalik põlevkivi fauna võib olla seotud vahetult enne põlevkivi tekkimise aega olnud globaalse meretaseme tõusuga ja ühtlasi tõi see kalda lähedale sellist faunat, kes siin varem ei olnud,» selgitas TTÜ geoloogia instituudi vanemteadur Helje Pärnaste.
Üldine meretaseme tõus põhjustas elustiku ränded nii teistest regioonidest kui ka Balti Basseini sügavamast paigast kaldalähedamasse.
Maailma vanim sõitev auto müüdi oksjonil 4,62 miljoni dollariga
www.e24.ee 10.10.2011
1908. aasta DeDion Bouton
Foto: Scanpix
Möödunud nädalal Ameerikas, Pennsylvania osariigis Hersheys, toimunud järjekordne RM Auctions klassikaliste autode oksjon läks ajalukku sellega, et haamri all oli maailma vanim sõidukorras olev auto: aurumootoriga De Dion Bouton Et Trepardoux Dos-A-Dos Steam Runabout 1884.
Oksjoni korraldajad panid 127 aastat vana auto alghinnaks 500 000 dollarit ja lootsid tema eest saada 2 – 2,5 miljonit dollarit, kuid nad ei osanud uneski arvata, et oksjonile saabuvad inimesed, kes on nõus selle eest maksma kaks korda suuremat hinda. Auto lõpphinnaks kujunes 4 620 000 dollarit, vahendab Whatcar.
See üliharuldane auto on suuteline sõitma kuni 60 km/h ja kuni 35 km ühe paagi veega. Ta osales ka 1887. aastal maailma esimesel autovõidusõidul, mille ta võitis üsna lihtsalt – nimelt oli ta seal ainus osaleja.
Auto müüjaks olid John O'Quinni järeltulijad, kes pärast isa surma otsustasid pärandisse kuulunud sõiduki oksjonile panna. Kokku on autol olnud neli omanikku ja pea iga kord on auto pidanud maha müüma just pärandivaidluste tõttu.
Esimene omanik oli tema looja, krahv de Dion, kes 1906. aastal müüs selle Andri Dorioli nimelisele Prantsuse ohvitserile. Dorioli perekonna käes oli see auto tervelt 81 aastat, kui nad ta 1987. aastal Pariisis toimunud oksjonil maha müüsid.
Selle aja jooksul polnud auto peaaegu üldse sõitnud, kuid ta oli saanud üksjagu kannatada, tal puudusid mitmed olulised detailid ning ta oli kaotanud paljuski oma kaubanduslikust välimusest. Õnneks oli ostjaks Briti klassikaliste autode klubi liige, autoentusiast Tim Moore, kes suutis puuduolevad detailid erinevatest automuuseumitest kokku korjata ning teha ta täiesti töökorda.
Moore osales selle autoga erinevatel klassikaliste autode rallidel ning võitis mitmeid mainekaid auhindu. 2007. aastal pidi aga ka Moore panema auto taas oksjonile – põhjus sama, mis ka tema eelmisel omanikul Doriolil: ka temal oli kaks last ning ta ei suutnud seda autot pärandina võrdselt jagada. «Ma ei saa ju teda ometi pooleks lõigata,» oli Moore lausunud.
Ostjaks osutus sedapuhku ameeriklasest autohuviline John O`Quinn, kes sai selle auto omandit nautida vaid mõned aastat, kui ta siit ilmast lahkus. Ka tema lapsed ei suutnud pärandit jagada teisiti, kui auto oksjonil rahaks teha. Et seda raha aga nii palju tuli, ei osanud nad küll arvata.
VIDEO: Haapsalu Jaani kirikust leiti haruldane vaestekassa
www.delfi.ee 12.10.2011
Klikka pealkirjal, et vaadata videoklippi.
Remondi käigus kaevati Haapsalust Jaani kiriku altari kõrvalt põrandast välja 18. sajandi lõpust pärit korjanduspakk ehk kiriku vaestekassa ning toodi restaureerimiseks ennistuskotta Kanut.
Kui restauraator ja lukuavaja Helmut Välja 12. oktoobril alustas lukkude lahtimuukimist, siis võttis pea paar tundi aega üksnes tabaluku avamine. Teised kaks lukku läksid kiiremini, teatas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.
Lukkudest välja pudenenud metallitükkide järgi võis oletada, et neid on ennegi lahti muugitud. Kolmelukulised rahakirstud kirikus näitavad kiriku finantsdistsipliini ja rahalugemise korda, sest kassale pääses ligi üksnes siis, kui kolme võtme omanikud olid koos ja lugesid annetused üle.
Lääne praost Tiit Salumäe sõnul ei tea ta, et enam kui kolmekümne aasta jooksul, mil ta on Haapsalu Jaani kirikus töötanud, seda pakku keegi oleks avanud ning võtmete asukohast pole mingeid teateid.
Avamisel selgus, et lisaks nõukogude-aegsete paberrahade ja müntide ning uuemate Eesti kroonide, on varaseimad mündid pärit 1912. aasta kopikad, üks eelmise vabariigiaegne sent ning mõned Saksa okupatsiooniaegsed pennid. Seega saab väita, et kassa on käigus olnud ka nõukogude ajal ja varasemad mündid on kassapõhjast jäänud lihtsalt kättesaamatuks. Omapäraste leidudena olid seal põhjas mõningad küünalde jupid, mis teadmata kombel olid sattunud korjanduspaku põhja. Haapsalu korjanduspakk on tammepuust välja raiutud ja raudsepistatud ukse ja vitstega ning peale restaureerimist leiab väärika koha oma kodukirikus Haapsalu Jaanis.
Eesti kirikutes selliseid korjanduspakke on alles jäänud üsna vähe ja muuseumidesse viidutega on neid kokku ehk paarikümne ringis.
torstai 6. lokakuuta 2011
VIDEO: Villa Mon Repos pakub möödujatele taas silmarõõmu
www.tallinnapostimees.ee 05.10.2011
Klikka pealkirjal et vaadata videoklippi!
Kadriorus endise Musta luige kohviku taga muinsuskaitsjate silme all aastaid lagunenud villa Mon Repos restaureerimise välistööd on lõppemas ning hilishistoritsistlik hoone ootab ilmselt peagi kosilasi, kes ta täpsema tuleviku paika paneksid.
Restaureerimistöökoja Kuukaar tegevjuht Jaanus Vipper selgitas, et töid alustati puitkonstruktsioonide tugevdamisest, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Originaalmaterjalist säilis muinsuskaitsjate, meedia ja masu viljaka koostöö tulemusena umbes 60 protsenti.
Renoveerimistöödele on seni kulunud ligi 300 000 eurot, aga sisetöödeni polegi veel jõutud. Omaniku Aleksander Mazko sõnul läheb villa pärast tööde lõppu tõenäoliselt müüki ja selle edasine saatus on kosilaste teha.
Toimetas Berit-Helena Lamp
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)