postimees.ee 30.06.2010
«Kreeka tule» savist anumad Ateena ajaloomuuseumis
Foto: wikipedia.org
Väidetavalt kasutas Kreeka leiutaja Archimedes Sürakuusa piiramise ajal Rooma laevastiku vastu peegleid.
Kuid hiljutine uurimus lükkas selle ümber, et leiutaja lasi käiku hoopis põlevad kuulid, kirjutab Live Science.
Archimedese peeglilegend sai alguse keskajal. Siis kirjutati, et Archimedes kasutas Kreeka koloonias Sitsiilias Sürakuusa piiramisel 214- 212 eKr. vaenlase laevastiku vastu päikesekiiri, mis ta peeglite abil peegeldas.
Kuid selle aja kreeka ja rooma dokumentides ei leidu Archimedese kavala nipi kohta sõnagi.
Nii arvutused kui ka ajaloolise tõendusmaterjali uurimine viitasid pigem mingile muule relvale kui peeglitele.
Itaalia Napoli ülikooli mehhaanikainsener Cesare Rossi ja ta meeskond analüüsisid, milliseid relvi võidi Sürakuusas kasutada.
«Meie andmetel tulistati vaenlase pihta savist kuulidega, mille sees oli ainesegu, mida tuntakse Kreeka tulena. See segu oli isesüttiv ja põles ka vees. Selle segu koostis pole täpselt teada, kuid arvatakse, et see koosnes naftast, kaltsiumoksiidist, väävlist ja salpeetrist,» selgitas uurija.
Archimedese «Kreeka tule» kasutamise kohta leiab viiteid näiteks 15. sajandi Itaalia kunstniku ja leiutaja Leonardo da Vinci joonistest.
Kuid ka Kreeka-Rooma ajaloolane Plutarchos räägib põlevatest kuulidest, mis sundisid roomlasi Sürakuusa müüride alt taganema. Sellegi poolest vallutasid roomlased 212. aastal eKr. Sürakuusa.
Samuti märgib oma teostes Rooma laevastiku vastu kasutatud «põlevaid kerasid» Kreeka-Rooma füüsik ja filosoof Galen.
Cesare Rossi sõnul ei kasutanud Galen sõnu, mida saaks tõlkida kui «põlev peegel».
Rossi ja ta meeskond arvutasid, et Sürakuusas võidi kasutada kuule, mis kaalusid kuus kilogrammi ning mis saavutasid kiiruse 60 meetrit sekundis.
Selliste kuulidega oli võimalik pommitada sõjaväge ja laevastikku, mis asus umbes 150 meetri kaugusel.
Kreeka inseneri Joannis Stakase ja ajaloolase Evanghelos Stamatise varasemad uuringud näitasid, et parabooli kujulised peeglid võisid põlema süüdata vaid väikseid koha peal seisvaid puidust laevu.
USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased kordasid seda katset 2005. aastal, kreeklastest 30 aastat hiljem ja tulemus oli sama.
Rossi arvates ei oleks suudetud peegleid pidevalt õiges fookuses hoida, et sealt peegelduvad kiired oleks laevad põlema süüdanud.
Kuigi «Kreeka tule» kasutuselevõttu seostatakse Bütsantsiga, on selle kohta siiski ka varasemaid vihjeid.
Archimedes (umbes 287 – 212 eKr.) oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja.
Teises Puunia sõjas aitas ta Sürakuusat kaitsta, ehitades sõjamasinaid. Ta hukkus, kui roomlased linna vallutasid.
Plutarchose kirjelduse järgi oli Archimedes hukkumishetkel tegelenud ühe geomeetrilise joonisega. Tema tapnud sõdurile oli ta öelnud, et «Ära puudu mus sõõre!»
Toimetas Inna-Katrin Hein
MITi teadlased kordasid oma katset „Müüdimurdjate” sarja jaoks; parimal juhul saadi pikema põletamise järel sihtmärk suitsema. Vt täpsemalt Wikipedia: link.
VastaaPoista