Puurmani lossi esimene korrus saab peatselt tagasi mõisaaegse ilme

Fotodel leitud tapeedi detailid.

Vooremaa 09.02.2010

Foto: erakogu

Puurmani lossi restaureerimistööd on siseruumidesse jõudnud. Terve esimene korrus on kuni suve lõpuni restaureerijate päralt, kes taastavad selle võimalikult originaalilähedasena.

Praegu on lossi esimene korrus n-ö pulkadeks lahti võetud ja siin askeldavad sisetööde hanke võitnud aktsiaseltsi Tevo töömehed, keerukamaid restaureerimistöid teostama tulnud osaühingu Vana Tallinn töötajad, elektrisüsteemide paigaldajad ja uuringutes osalevad Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid.

Tevo projektijuhi Kalev Pärna sõnul tuleb lossis iga päev üllatusi päevavalgele. “Puidunikerdustega ustel on kohati 11 värvikihti ehk umbes kolm millimeetrit vana värvi. Uste ja akende värvikihte uuritakse, uuritud kihid eksponeeritakse, suuremad pinnad puhastatakse teatud kihini ning viimistletakse. Uksed-aknad pannakse korralikult käima, sest vana puit on korralik ja peab vastu,” kirjeldas ta.

Söögisaali kõrval asuvas esindusklassis on praeguseks leitud kaks kahe poolega originaal-aaderdusega ust, mis on nõukogudeaegse värvikihi all hästi säilinud ja hõlpsalt taastatavad.

“Keerukate puitornamentidega uste ja uksepiitade taastamine on vaeva ja oskusi nõudev töö. Puitornamendid tuleb hästi välja puhastada ja viimistleda. Samas peab iga värvikihti uurima — see on töö, mis vajab häid ja südametunnistusega tegijaid. Lihtsam oleks eemaldada värvikiht kuni puiduni, kuid siis jäävad märkamata jättes mõisa-aegsed kullatised, värvitoonid või aaderdused, erinevad kihid eri aegadest ja moevooludest.

Sellist tööd ei saa teha odava ruutmeetrihinnaga, sest kiiruga tegutsedes kaoksid ajaloolised väärtused, mida pole enam võimalik taastada,” rääkis Jõgevamaa muinsuskaitseinspektor Sille Raidvere.

Uhked tapeedid mitmes ruumis

Sille Raidvere sõnul võeti kahe nädala eest esindusklassist maha kõrge laudis ja selle alt tuli välja tõeliselt uhke ja hästi säilinud tapeet, kusjuures heas korras tapeeti on seinas kaks kihti. Ka alumine tapeet, milles näha hobused ja vankrirattad, jäetakse osaliselt nähtavale. Mõlemad tapeedikihid on eeldatavalt pärit 19. sajandi lõpust.

Proua tubadepoolele tuleb uue lahendusena seina tapeet, sest ka tema magamistoas on uuringute järgi varem tapeet olnud. OÜ Vana Tallinn juhataja Kalli Hollandi sõnul tuuakse vanad tapeedid puitkilpide alt välja ning kaetakse nende eksponeerimiseks osaliselt klaasiga. “Proua buduaaris on välja tulnud väga uhke Hiinast pärit tapeet. Suure vineertahvli tagant tuli samas ruumis päevavalgele samade motiividega tapeet, mis on veel parema kvaliteediga ja pleekimata.

Osades ruumides on avastatud ja säilinud mõisaaegsed tapeedid, mis on konserveeritavad-restaureeritavad

“Uurime, kui palju see maksma läheb ja kas seda on võimalik teha,” ütles kogu projekti üks eestvedajaid vallavanem Rauno Kuus.

Kalev Pärna ja Kalli Hollandi sõnul pole nii suures koguses vana tapeeti varem kusagil välja tulnudki. Tapeet on Kalli Hollandi hinnangul küllalt hästi säilinud, seegi on ime. Vahele tuleks kleepida uus poort, mis sobiks kokku olemasoleva säilinud poordiga. Mis tuleb seina ülemisse ossa, selle otsustab sisekujundaja. Kogu korruse sisekujunduse teeb AS Restor selle töö spetsialist Reet Saluvere.

Osa ruume restaureeritakse värvitult ning trafarett-maalingutega, vastavalt varasemale viimistlusele. Et osades ruumides tapeete kasutatakse, on koolile muidugi keeruline, tunnistas Raidvere, kes pooldab kõige vana maksimaalset säilitamist ja restaureerimist võimalikult originaalilähedaselt.

Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja Restaureerimisosakonna magistrand Vaike Vahter on Vana Tallinn OÜ-s enam tegelenud maalingutega ja Kunstiakadeemia doktorant Kadri Kallaste on eelkõige tapeetidespetsialist. Nemad puhastasid ka söögisaalis ehk esindusklassis vana tapeeti ja uurisid selle taastatavust ja kvaliteeti.

Vaike Vahter ütles, et lossis käis esimesel töönädalal väga palju uudistajaid. “Väga raske on tööd teha, kui ei saa piisavalt keskenduda. Teisel nädalal oli rahvast õnneks natuke vähem. Küllap see on alguse asi, hiljem ehk saab rahulikumalt tööd teha,” avaldas ta lootust.

Samal ajal on Puurmani mõisas praktikal ka Tartu Kõrgema Kunstikooli puidu restaureerimise osakonna tudengid koos õppejõuga. Nende ülesandeks on mõisa uste sondeerimine, värvikihtide uuringud ning sondaazhide eksponeerimine.

Osades ruumides, nagu ka vestibüülis, on välja puhastatud ka maalinguid, mida eksponeeritakse ja osalt taastatakse.

Direktori kabinetis avati kõik aknad

Direktori kabinetis ehk tornitoas oli varem avatud vaid kolm akent ning plaanis oli avada veel paar, kasutades ülejäänud aknakohti seinaniššidena riiulite jaoks. Nüüd avati aga kõik aknad ja ruum sai hoopis teise ilme. Sellised asjad selguvad tihti tööde käigus ning kuna tööprotsessist võtavad osa mitmed spetsialistid alates põhiprojekti koostajast Anu Kulbachist, kes koos arhitekti Kaja Ontoniga teostavad ka hoone restaureerimise muinsuskaitselist järelevalvet, saab otsuseid vastu võtta jooksvalt, lähtudes avamistest, vanade pindade ja materjalide säilimisest. Otsuseid tehakse ka terviklikku üldmuljet silmas pidades. Ka Kalli Holland pooldab kõikide akende avatuks jätmist.

Tornitoas oma igapäevatööd tegeval direktoril avaneb parki suurepärane vaade ja seda peaaegu 180 kraadi raadiuses.

Suuremat osa põrandaist välja ei vahetata, kui aga põrandad ja nende konstruktsioonid on väga kahjustunud, tuleb need restaureerida. Uus parkett pannakse esimesel korrusel vaid kolmes ruumis.

Mõisahoone saalis tuleb Kalli Hollandi sõnul sein beezhikas, tehnoloogia järgi nimetatakse seda liivakivi imitatsiooniks. Kunagi on krohvi peal olnud väga kõva kiht, mis osalt eksponeeritakse, suures osas aga jäetakse sellele peale pandud kihid alles ning kaetakse üle, imiteerides eelnevat maksimaalselt.

Saali seintele tulevad lisaks laekarniiside varju jäävatele üldvalgustitele lühtrid. Talveaeda ei tule muusikaklassi, nagu varem planeeritud, vaid sinna jääb avatud salong, mis on saaliga samas stiilis. Talveaed sobib kammerlikeks üritusteks. Nii saali kui talveaeda ilmestavad neid ruume omavahel ühendavad kaunid sambad. Vallavanem Rauno Kuusi sõnul jääb talveaed väikeste ürituste korraldamiseks või kohaks, kuhu mõne ürituste ajal näiteks kohvilaud katta.

Midagi peab jääma tulevastele põlvedele

Kaminad korrastatakse, jäävad ruume ilmestama iluasjadena ning funktsionaalselt ventilatsioonikanalitena. Küttekolletena neid kahjuks kasutada ei saa, sest kaminate südamikud viidi omal ajal ära põllumajandusministeeriumi ja koolimajana kasutusel olevas hoones pole see ka tuleohutusnõuete tõttu mõistlik.

Saali laes ja kantseleiruumis puhastatakse välja stukk-ornamendi pinnad nii palju, kui see võimalik on, see tähendab, et kuni ornamendi struktuur ja vorm värvikihtide alt välja tuleb. Viimast värvi maha ei võeta, sest võib juhtuda, et stukkornamentika puruneb.

Söögisaal esindusklassina on oma dekoratiivse tammelaega lossis üks huvitavamaid ruume üldse. Parkett puhastatakse ära, vaeva on sellega muidugi väga palju.

“Midagi jääb kindlasti veel peitu, las see jääda avastamiseks tulevastele põlvedele,” ütles Kalev Pärn.

Vestibüüli kivipõranda katkised plaadid asendatakse. Sellest ruumist peaks Sille Raidvere sõnul saama tõeliselt esinduslik maalingutega ruum, tõeline visiitkaart kogu lossile.

Tööd peaksid valmima tähtajaks — 31. juuliks. Kui aga uusi üllatusi tuleb, siis plaanitakse tööd lõpetada hiljemalt enne uue kooliaasta algust.

Puurmani lossi kordategemiseks sai vald Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatava regionaaltoetusena miljon eurot ehk 15,67 miljonit krooni. Omaosalusena peab vald lisama 2,76 miljonit krooni, millest üks miljon tuleb tõenäoliselt laenu võtta ning ülejäänud summa peaks tulema valla eelarvest.

Puurmani mõisa restaureerimine

*Põhiprojekt on tehtud 2001, koostaja Anu Kulbach, tema poolt on kontseptsioon.

*See on põhiprojekt, mis sisaldab nii lossi välis- kui ka siseosa

*Esimene restaureerimine algas 2001 ja lõppes 2004.

*Lossi teine korrus vajaks juba korrastamist.

*2009. aasta lõpus valmis Restor AS poolt koostatud Puurmani mõisa peahoone esimese korruse ruumide sisekujundusprojekt.

*Meeskonnal, kes vähemalt 2-3 korda kuus koos käib, on eesmärk ja ambitsioon teha Puurmani lossist tõeline pärl.

*Meeskonda kuuluvad peatöövõtja esindajad projektijuht Kalev Pärn ja töödejuhataja Tiit Ummik, vallavanem Rauno Kuus, valla ehitusspetsialist Arvo Pennunen, muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektor Sille Raidvere.

*Omanikujärelevalvet teostab Heino Puide, põhiprojekti koostaja on Anu Kulbach, objekti muinsuskaitselist järelevalvet teostavad Kaja Onton ja Anu Kulbach, kultuuriministeeriumi esindaja on Raivo Mändmaa.

*Lisaks on vajadusel tööde õnnestumiseks mitmeid kordi kohale kutsutud Eesti parimad spetsialistid ja eksperdid, kelle abiga langetatakse nii sise- kui välitöödel keerukaid otsuseid

Allikas: Muinsuskaitseamet

Ümberkorraldusi tegi krahv Ernst von Mannteuffel

*Puurmani mõisa aladel asus Kursi ordulinnus

*Kuninganna Christina andis mõisa Christopher von Burmeistrile

*Mannteuffelite suguvõsa kätte läks mõis 18. sajandi algul abielu kaudu

*1839 omandas mõisa krahv Ernst von Mannteuffel, kes alustas ulatuslike ümberkorraldustega

*Uut härrastemaja hakati ehitama 1864

*1915 kirjeldatakse Puurmani mõisa inventari hindamise aktis ka kahe torniga kivilossi

*Selleks ajaks oli lossis veevärk ja auruküte

*1917 sai mõis kannatada, mõisas peatusid Kuperjanovi partisanid ja Punakaardi salgad

*Mannteuffel nõudis Eesti riigilt tagasi talle tekitatud kahju (hobused, hoone sisustus)

*Eesti Vabariigi aegadel sai Puurmanist riigimõis, lossi pandi sisse elekter

*1923 alustas lossi osades ruumides tegevust kool

Puurmani mõisahoone

*Kõrge võlvitud keldriga kahekordne ehitis, mille kirdenurka ilmestab kahe korruse võrra kõrgem kaheksakandiline torn

*Põhjafassaadil peasissepääsu ees on veranda, mis tõenäoliselt on algselt olnud avatud ja hiljem akendega suletud

*Veranda kohal asub toskaana sammastele toetuv rõdu

*Lõunakülje veranda, mis algselt oli talveaed; imposantselt sujuvalt alt laienevate astmete ja praeguseks hävinud kivibalustriga trepistik

*Fassaadid on liigendatud horisontaalsete vahekarniisidega ja erinevate eenduvate keskrisaliitidega kõigil külgedel

*Põhjafassaadi risaliidi aknad ja rõduuks on kaunistatud poolsammaste ja ehisviiluga, nende kohal paiknevad ümaraknad

*Risaliidi lõpetab frontoon

*Karniisi alust ehib hammaslõige

*Frontooni kroonis Mannteuffelite vapp, mis hävitati 1950. aastatel

*Profileeritud korstnapitsid on säilinud

*Lääne- ja idafassaadi risaliitidel on teise korruse koridori otsaakende kohal toskaana sammastele toetuvad ehisviilud, mille kohal paiknevad ümaraknad

*Lõunafassaadi keskrisaliidi esimesel korrusel on kaaraknad, teise korruse akende kohal ehisviilud

*Talveaia katust ehib astmikfrontoon

Allikas: Muinsuskaitseamet

HELVE LAASIK