Meie Maa 12.07.2010
Autor: Veljo Kuivjõgi
Salme koolimaja lähedal kaevatakse uue võimaliku muinaslaeva leiu nimel agaralt ja puhkepäevadeta. Veljo Kuivjõgi foto
Eesti Teadusfondi (ETF) rahastamisel on spetsialistid praegu Salme koolimaja juures väljakaevamistega agaralt ametis. Seni on leitud kilbikupal, inimese ja koera luid, hulgaliselt neete ja mitu mõõka. Ekspeditsiooni juhi, geoloogiadoktor Jüri Peetsi arvates pole välistatud teise Salme muinaslaeva leid.
“Praegu töötame 16. juulini ja oleme juba mitu huvitavat leidu saanud. Kaks aastat tagasi leitud mõõga tagumine ots tuli nüüd välja. Juba paistavad kahe või isegi kolme mõõga terad, mille pidemenupud on pronksist. Tegemist on Ojamaa-tüüpi norra päritoluga rauaga, mis sisaldab väga vana süsinikku,” rääkis Jüri Peets eile Salme koolimaja lähedal väljakaevamiste juures.
Lisas veel, et kui ta kaeveluba taotles, pani ta oletatavate leidudena kirja kilbikuplad, kilbineedid ja mõõga. Need kõik on juba ka välja tulnud.
Ekspeditsiooni koosseisus on geoloog- meteoriitik Ülo Kestlane, bioloogia- osteoloogia magister Liina Maldre, arheoloogiahuviline Andrus Ojamaa, õpilane Christopher Hipp Kuut, üliõpilane Kein Koppel, kunstiakadeemia magistrant Tõnu Naro, kunstiakadeemia lõpetanud Kristel Kütt ja Kristjan Siša ning kohalik huviline Tiit Sepp.
“Olukord on suurepärane, sugugi mitte lootusetu,” kirjeldas Peets ja mainis, et seekordse ekspeditsiooni grant ehk projekti nimi on “Arheoloogia väljas ja sees. Tehnoloogiad muinasajast tänapäevani.” Salme väljakaevamistel on erilise vaatluse alla võetud metallurgia ja tekstiilid, neil aladel tehakse koostööd soomlastega.
Purunenud lootuste haud
Meteoriitik Ülo Kestlane kaevas muinaslaeva leiukohast mõne meetri kaugusele sügava augu. “Kaks aastat tagasi leidsime paadi põhja alt 15-20 sentimeetri sügavuselt veeriste kihi alt lohkudest umbes viie millimeetri paksuseid savikihte, mis sisaldasid väikesi puusõe osakesi ja tahma. See on ajalooline reeperpunkt ja ühtlasi kinnitus, et muinaslaeva haud on looduslikul moel kinni kattunud. Puusõetükkidega savi pärineb II-III sajandist ja lubab oletada, et suur põleng on sel ajal olnud.
Minu august on hästi näha, et peenkihilised liivud on 30- kraadise nurga all tõusuga maantee poole ja neilt on võimalik tugevamate tuulte korrad kokku lugeda. Kõik hilisemad kihid on enam- vähem horisontaalsed ja need on settinud pärast paati,” on Ülo Kestlane veendunud. Ühe ammuse ekspeditsiooni meenutuseks nimetaski ta oma kaevatud auku purunenud lootuste hauaks.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti