Blasius Hogreve mälestusmärk Tallinnas Marta tn.

Kõnnin sellest ristist peaaegu iga päev mööda ja kui pilk sellele satub siis olen mõelnud, et tegemist vana mälestusmärgiga ( meenutab kangesti Viimse Reliikvia filmist tuntud Pirita kloostri juures olevat risti )kuid ei teadnud keda või mida see tähistab.

Nüüd siis tuli meelde ja leidsin ta kultuurimälestiste nimekirjast, kui Eesti vanim algupärasel asukohal olev monument.

Asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Marta tn 6a

Liik: Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui silmapaistev kultuurilootähis XVI sajandist - Tallinna vanim avalikus linnaruumis algses asupaigas paiknev, ajaloolist sündmuspaika tähistav üksikisikule püstitatud mälestusmärk Liivi sõja aastatest; renessansiaja esinduslikemaid monumente Eestis.
Sisestatud: 25.11.2006. Inspektor: kunstiajaloolane, Sirje Simson

Liik: Mälestise ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1964 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 40, aastast 1986 – Tallinna kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 714

J. Kivimäe. Lahing Jeruusalemma mäe taga anno 1560 (Tallinna Mustpead. Tallinn, 1999): Blasius Hogreve mälestusmärk. Üksikuna ja unustatuna seisab see mälestusmärk tänini seal, kuhu ta kunagi püstitati. Kui tallinlased seda tunnevad, siis enamasti Marta tänava risti nime all. Nelinurksest kivist postamendil asuv u. 2, 8 meetri kõrgune ja 1, 5 meetri laiune paekivist rist Marta tänaval on pühendatud Tallinna kodanikule ja suurkaupmehele Blasius Hogrevele (ka Hoegreve, Hochgreve), kes hukkus siin 1560. aasta septembris. Risti esiplaanil, mis asub Tallinna poole, on taas kujutatud krutsifiksi. Ristipuu all vasakul põlvitab ja palvetab habemik pikkade juustega raudrõivais mees. Ristipuu all maas on sõjamehe kiiver ja kaks ristatud luud. Ristist paremal leidub raidkirjas sama alamsaksakeelne piiblisalm, mis Lutke van Oyteni mälestusmärgil. Risti tagumise poole ülaosas paikneb alamsaksakeelne tekst, mis tõlkes on järgmine: „Aastal 1560, 11. septembril on siin härra Blasius Hochgreve venelaste poolt armutult maha löödud. Jumal olgu talle armuline ning andku talle viimsel päeval rõõmsat ülestõusmist igavesele elule. Aamen.
Blasius Hogreve oli Liivimaa sõja eelõhtul Tallinna üks tuntumaid ja jõukamaid kaupmehi. Üks varasemaid teateid tema kohta pärineb Mustpeade 1538. aasta vastlajootudest, kus ta oli trummilööjaks. 1545. aasta oktoobris võeti ta Tallinna kodanikuks. Suurkaupmehe Hogreve äritehingud ulatusid Amsterdamist kuni Novgorodini. Venelaste kallaletung Liivimaale ja Narva ning Tartu langemine vaenlase kätte lõhkusid lõplikult seni käibinud hansakaubanduse süsteemi. Mitmed Tallinna suurkaupmehed ja Blasius Hogreve nende hulgas asusid juba 1558. aasta suvel tegema ettevalmistusi kaaperlaevade saatmiseks Soome lahele, et kimbutada venelasi. Hogreve varustas oma kuludega ühe kaaperlaeva. Tema eestvõtmisel valmistuti tõsiselt Tallinna kaaperlaevade hulljulgeks ekspeditsiooniks, et vallutada tagasi Narva. 1560. aasta aprilli lõpul andis selleks loa ka ordumeister Kettler, kuid Narva-retkest ei saanud siiski asja. On võimalik, et sõjakalt meelestatud Blasius Hogreve oli ka 1560. aasta septembris lahingu üks eestvõitjaid, kuid see jäi tema viimseks lahinguks kodulinna kaitsel.
H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 145: Selle seni anonüümseks jäänud kunstniku looming on probleemiderohke ja liiga suure tähtsusega Eesti raidkivikunsti ajaloos, et ilma sügavama uurimise või õnneliku arhiivileiuta lõplikku otsust langetada. Ilmselt on meister seotud veel mitme suure raidkivitööga, mis valmisid pärast Liivi sõja lõppu. Need on suured memoriaaltahvlid ja ristid, mis püstitati Tallinnas 1560. aasta 11. septembri lahingus langenud nimekate kodanike mälestuseks otse lahingupaikadele... Ka kolmandal mälestuskivil oli samasugune kujutis ja sama salm ülestõusmisest, ainult selle vahega, et põlvitav meesfiguur kandis lahinguriietust – raudrüüd. Tekst kivi teisel küljel väidab, et kivi on püstitatud kodanik Blasius Hochgreve mälestuseks, kes langes 11. septembril 1560. Kivi asetseb tänaseni Marta tänaval oma esialgsel kohal. Need kolm monumenti on küllalt olulisteks mälestusmärkideks Tallinna ajaloos, nii renessansiajastu sisulise olemuse kui ka väliste kunstivormide seisukohalt.
R. Patzner. Kolm vanemat Tallinna mälestussammast. Päevaleht, 4. detsember 1938: ... 11. septembril 1560 varahommikul – nii kirjutab kronist Russow – tallinlased, nii aadlimehed kui lihtsad kodanikud, nii raehärrad ja „bürgerid“ kui k lihtsad mehed, kes hobustega, kes jalgsi, läksid linnaväravast välja, et vastu panna venelastele – sissetungijatele. Tallinlaste üksmeel ja raudne tahe venelasi tagasi lüüa, viis nad võidule... Mainitud päeval – 11. septembril 1560 – tekkis Pärnu maantee ümbruses kokkupõrge tallinlaste ja venelaste vahel. Lahinguväljal jättis oma elu väga palju Ivan Julma sõdureid. Ellujäänud põgenesid Paide suunas ja sealt edasi. Kallaletung oli likvideeritud. Vanatallinlased vaatasid tänutunde ja uhkusega nende peale, kes nii julgelt ja kiirelt olid toonud rahu kodulinnale... Kolm mälestussammast Pärnu maantee ümbruses on säilinud meie päevini ja kõnelevad meile kangelastest, kes siin on langenud – ühest raehärrast, ühest „bürgerist“ ja kümnest mustapea-vennast. Need kolm vanimat Tallinna mälestussammast on muinsuskaitse all... Teine ausammas, mis on püstitatud ühele isikule, varjab end Marta tänaval nr. 4. See sammas kujutab postamendil seisvat risti. Lõuna poole pööratud ristiküljel võib lugeda: „Anno 1560, den 11 Septembris ys allhier herr Blasius Hochgreve vom Rüssen erbarmerlich“. Eestikeelses tõlkes umbes: „1560. aastal, 11. septembril, tapeti sellel kohal härra Blasius Hochgreve venelaste poolt halastamata kombel. Olgu Jumal temale armuline ja andku temale pattude andeksandmist viimsel päeval.“ Huvitav on, et Hochgreve oli omal ajal tuntud salakauba-ärimees. Tema salakaubavedu Soome lõi tol ajal laineid. Ta kuulsus kaaskodanike hulgas ei olnud hea. Ainult sellepärast, et ka tema oli langenud lahingus Ivan Julma sõdurite vastu, unustati see, mis varem oli ja püstitati ka temale kirjeldatud ausammas...
Sisestatud: 02.03.2008. Inspektor: kunstiajaloolane, Sirje Simson

Liik: Mälestise kirjeldus

materjal ja tehnika: paas, raidtehnika

autor, valmistamise koht, dateering: tundmatu Tallinna kiviraidur, 16. saj. II pool (1580. aastad?); sokkel 19. sajandi lõpp

mõõtmed: risti kõrgus soklilt 223 cm; risti laius 155 cm; risti paksus 14 cm, sokkel 277 x 277 cm, kõrgus ca 129 cm; sokli pealisplaat 285 x 285 cm

märgid ja inskriptsioonid (märgid, signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimistähised, jms.): risti esi-küljel reljeefsed krutsifiks ja põlvitav raudrüüs mehefiguur peast võetud kiivriga; vasakul vaevalt märgatav vapp, mille kohal vaimulik salm: „Ick vet, dat...“ (Nottbeck- Neumanni andmeil: Ick wet dat myn vorloser levat und he wert my hyrnamalt ut der erden uperwecker (tõlge: ma tean, et minu lunastaja elab ja tema äratab mind üles veel kord maa peal). Risti tagaküljel (Marta tänava poolsel küljel) tugevasti kulunud tekst (Nottbeck-Neumanni andmed): Anno 1560, den 11 Septembris ys allhier herr Blasius Hochgreve vom Rüssen erbarmerlick erslagen Gott sy eme gnedich und vorlene em am jüngsten dage eyne vrobege uperstandinge thom ewigen levende. Amen“ (tõlge: 1560. aastal, 11. septembril, tapeti sellel kohal härra Blasius Hochgreve venelaste poolt halastamata kombel. Olgu Jumal temale armuline ja andku temale pattude andeksandmist viimsel päeval. Amen)

eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid, jms.): risti kohati mördiga parandatud; pind mure-nenud, kirjed ja kujutised väga tugevasti kulunud; tugev pinnakahjustus tekkis risti liivapritsiga puhastamise tõttu 1984.

täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid, jms.): 11. septembril 1560 toimus Tallinna eeslinnas Pärnu maantee ääres kokkupõrge tallinlaste ja venelaste vahel, kus sai surma mitmeid Tallinna koda-nikke ja Mustpeade vennaskonda kuuluvaid isikuid. Langenute mälestuseks asetati eri kohtadesse lahingu-väljal kolm mälestussammast. Kaks neist on hilisema ehitustegevuse käigus kõrvaldatud, kolmas – Blasius Hochgreve mälestuseks püstitatud rist on tänini säilinud algsel asukohal. Maatüki Blasius Hochgreve mälestusmärgiga 66 ruutsülla suuruses kinkis kaup-mees Edgar Höppner 1898. aastal Tallinna linnale. Monumendi sokkel ümberehitatud tõenäoliselt 19 sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mälestusmärgi konserveeris AS KAR-Grupp 2002. Paigaldatud selgitav alumiiniumsulamist infoplaat. tellitud Monumendi haljasala hooldus- ja haljastusprojekt, mis tellitud Kesklinna Valitsuse poolt 2002. aastal, on siiani teostamata
Sisestatud: 25.11.2006. Inspektor: kunstiajaloolane, Sirje Simson

Liik: Mälestise kirjeldus

Ristilöödu ja donaatori reljeefkujutistega monumentaalne paekivirist massiivsel soklil.
Sisestatud: 25.11.2006. Inspektor: kunstiajaloolane, Sirje Simson

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Rahuldav. Mälestise ümbrus heakorrastamata. Vajalik mälestise ümbruse hooldamine ja väärikas kujundamine.

Sisestatud: 25.11.2006. Inspektor: kunstiajaloolane, Sirje Simson