www.tartupostimees.ee 06.10.2010
Seina vahelt eemaldatud pappmatriitside virnast on üks andnud oma osa 19. juulil 1938 ilmunud Postimehe kolmanda lehekülje trükkimisse. Lugusid ilmestavad kaks haridusnädala teemalist fotot. Üks reklaam kutsub tarvitama Kawe šokolaadi «Akord», teine õhutab ostma heliplaate ja «elektri-membraani seadeldisi» Esto-Muusika esindajatelt.
Foto: Sille Annuk
Raimu Hanson
Eile kõlas raadiost uudis, et teksatootjad soovitavad kulunud jalavarje kasutada seinte soojustamiseks. Ei midagi uut! Ökomõtlemine ja taaskasutus oli majaehituses päevakorral juba kolmveerand sajandi eest.
Karlovas Tähe 91 paikneva maja elanikud otsustasid oma eluaseme välisilme kaunimaks teha. Töömehed asusid laudist välja vahetama. Suur oli Lauri Maametsa üllatus, kui ta avastas, et voodrilaudade all olid Teise maailmasõja eelse Postimehe trükkimiseks kasutatud pappmatriitsid.
Seintele olid tuule ja jaheduse eest kaitsma naelutatud papist plaadid mõõtmetega 39 x 54 cm. Igasse plaati on pressitud ajalehe lehekülg.
Tänapäevase soojustuse vastu välja vahetatud trükiajaloolisest materjalist oli eilseks kogunenud õue suur sületäis. Osa on veel voodrilaudade all. «Olen varemgi seda tööd teinud, aga midagi niisugust ei ole näinud,» ütles Maamets.
Jälgede ajamine
Ei olnud raske tulla oletusele, et maja ja aastal 1939 juurdeehitise püsti pannud isik oli kuidagi seotud Postimehe trükikojaga. Jälgede ajamisel tuli ilmsiks mõndagi huvitavat.
Esiteks viis tee Purde tänavasse. Seal elab Peeter Sotnik, kes alustas tööd 1930. aastatel Tartus Noor-Eesti trükikojas ladujana. Aastate jooksul sai temast Heidemanni trükikoja peainsener, enne pensionile minekut töötas ta ka Greifis.
Sotnik on küll juba 88-aastane, kuid mälu on tal veel hea. Heitnud pilgu tema kätte toodud pappmatriitsile, mis oli näidiseks kaasa võetud, selgitas ta selle omaaegset kasutamist.
Tinaridadest laoti lehekülje suurune trükivorm. Selle jäljend pressiti tugevale ja kuumakindlale materjalile, mida nimetati Sotniku mäletamist mööda matriitsipapiks. Need papist sügavate jäljenditega leheküljed paigutati kumerasse vormi ja valati sula trükitina peale. Nõnda saadud tinavormidega trükkisid masinad ajalehte veel ka Brežnevi ajal.
Kes võis Tähe 91 maja seintele pappmatriitsid naelutada, ei osanud elupõline trükitöötaja oletada. Tugeva niidiotsa ulatas Alo Eenmäe, kes on kuuekorterilises uueneva laudisega majas asuva ühe korteri omanik. Ta vaatas paberitest järele, et sõjaeelne omanik oli Juhan Kippik (pildil) ning et varade tagastamisel said maja omanikeks Mare Lamp ja tema poeg Veljo Lamp.
Samast majast kuulub Tartu linnavalitsuse sporditeenistuse juhatajale Veljo Lambile praegu üks korter. Vabadussõjas võiduka lõpuni võidelnud Juhan Kippik oli tema vanavanaisa ja Mare Lambi vanaisa.
Kui Mare Lamp sündis, oli tema vanaisa juba aasta puhanud Raadi kalmistu mullas. Tema elukäik on aga pensionärist tartlannal hästi teada. «Jah, tema ehitas selle maja, kui ta oli Postimehe köitekoja juhataja,» ütles ta.
Kippik õppis köitekunsti Eestis ja tegutses oma erialal Peterburis enne leninlikku riigipööret. Tartus töötas ta enne Postimehes ametisse asumist Noor-Eesti trükikojas. Ta kuulus mitme seltsi juhatusse, osales August Wiera näitetrupis ja oli valitud linnavolikogusse.
«Ta oli suur loodusesõber,» meenutas tütretütar. «Ta oli näiteks üks neist, kes istutas Maarjamõisa haigla juurde ja Sõbra tänavale kased.»
Ajalooline kraam
Kased langetavad praegu lehti. Mis aga saab laudise vahetamisel välja tulnud ajaloolisest kraamist, mis aitas lehti trükkida?
Nii Alo Eenmäe kui ka Veljo Lamp plaanivad paar pappmatriitsi võtta seinast võimalikult väikeste vigastustega nii, et saaks need klaasi taha panna ja seinale riputada. Asja vastu tunneb huvi ka avamiseks valmistuv Eesti Trükimuuseum, mis tegutseb Noor-Eesti vanas trükikojas Kastani tänavas.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti