www.forte.ee 12.10.2010
Pronksiaegse tsivilisatsiooni jäänused Kaukasuse mägedes
Foto: AFP/Scanpix
Venemaa territooriumilt Kaukasuse mägedest avastati 40 aasta eest tehtud aerofotode toel varem teadusele tundmatu pronksiaegse tsivilisatsiooni jäljed.
„Oleme Kislovodskist lõuna pool mägedes avastanud tsivilisatsiooni, mis pärineb 16.-14. sajandist e.m.a.”, kuulutas piirkonda viis aastat uurinud Vene-Saksa ühisekspeditsiooni juht Andrei Belinski AFP-le.
Belinski sõnul on uurijad avastanud kuni meetrikõrguseid kivivundamente ligi 200 leiupaigast. Kõik need on teadlase kinnitusel rajatud sama arhitektuurilise plaani järgi, keskse ovaalse siseõuega ja omavahel teedega ühendatud.
Leiukohad paiknevad umbes sajakilomeetrisel joonel, mille läänepoolses otsas asub Kubani jõgi ja idas Naltšiki linn.
Piirkonnast leitud ehete ja pronksesemete kuju viitab toonase tsivilisatsiooni võimalikule seotusele kunstipärase pronksitöötluse poolest tuntud Kubani tsivilisatsiooniga, mis avastati 19. sajandi lõpul Kazbeki mäe nõlvalt.
Seesuguse varasema tsivilisatsiooni avastamine sai ekspeditsioonis osalenud Dmitri Korobovi sõnul võimalikuks tänu eriti vanadele, Nõukogude Liidu päevil tehtud mustvalgetele ülesvõtetele.
Kaasaegsed uurimismeetodid nagu globaalsed positsioneerimissüsteemid võimaldasid arheoloogidel fotode abil tuvastada 1400-2400 meetri kõrgusel merepinna kohal asuvad leiupaigad.
Kaukaasia muinasajaloole keskendunud arheoloog Valentina Kozenkova Venemaa teaduste akadeemiast ütleb, et avastus on ajaloolise tähtsusega.
„Kahtlemata on avastus enneolematu, seda eelkõige samast piirkonnast avastatud leiupaikade ohtruse tõttu,” märgib ta. „Töö mõju on aga veelgi tähtsam, kuna tänu asukohale on need 200 leiukohta väga hästi säilinud.”
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti