www.meiemaa.ee 09.10.2010
Kuressaare linnuse kurtiinvallide konserveerimis- ja restaureerimistööd on päevavalgele toonud mitmeid üllatusi, millel on suur ajalooline väärtus.
Foto: Irina Mägi
Autor: Oliver Rand
Kuressaare linnuse valli merepoolsesse külge rajatud läbikäigu kaevamistöödel tuli koos mitmete haruldaste leidudega päevavalgele ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga.
“Ühelgi meile teada oleval plaanil taolist asja märgitud polnud ja seetõttu tuli avastus suure üllatusena,” lausus OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa. “Leidude järgi võib oletada, et see rajati 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses ehk siis piiskopiaja lõpus hilises keskajas.”
Asjatundjaid hämmastab eelkõige see, et samasse perioodi dateeritakse ka juulis lossivallide linnapoolses küljes avastatud kaks torni, mis aga oma arhitektuurilt on hobuserauakujulised. Kui nende tornide olemasolust olid arheoloogid teadlikud, siis nüüd avastatud nelinurksest tornist mitte.
800 aastat lõputut tööd
“Kõik kolm torni peaksid kuuluma samasse perioodi, aga erinevad üksteisest täielikult. Näiteks kui hobuserauakujuliste tornide seina paksus on suurtükitule vastuvõtmiseks piisav 3,4 meetrit, siis nüüd avastatud tornil vaid meeter,” rääkis Garel Püüa. “Samas pidi olema tegu olulise rajatisega, sest ainuüksi vundament oli 1,7–1,8 meetrit kõrge.”
Arheoloogidel on peamurdmist linnuse vallide rajamisega niigi, sest neid on ehitatud erinevatel perioodidel ja kasutatud olemasolevate vanade müüritiste jäänuseid. Seega on sajandite ehituskunst omavahel segunenud.
“800 aastat on ühe koha peal ümber tehtud, täiustatud, veelgi kindlamaks muudetud,” kirjeldas Garel Püüa lossivallide ehitamist. “Aegade jooksul on siin toimunud kohutavalt suured pinnaseliigutamised, ainuüksi praeguse vallikraavi rajamine Kuressaare linnuse ümber oli ülimalt suur töö.”
Kui algselt rajati ringmüür umbes 10 meetri kaugusele hiljem ehitatud linnusest, siis relvade ja tehnika arenedes kaotas ta linnuse kaitsmisel suure osa oma kasutegurist. “Kui ringmüür kaotas mõtte, hakati linnusest kaugemale rajama massiivseid bastione, mida ühendasid kurtiinvallid, rahvakeeli lossivallid. See oli meeletu ja ilmselt ka suhteliselt kasutu töö, sest relvad arenesid kiiremini kui jõuti kaitserajatisi püsti panna,” osutas Garel Püüa.
Vallikraav asus linnusele lähemal
Ka kunagine Kuressaare linnuse vallikraav ei asunud üldsegi mitte praeguses asukohas, vaid oli umbes sama kaugel kui praegu on lossivallide sisekülg ehk linnusest ligi 30 meetri kaugusel. Kui senine, 10 meetri kaugusel olev ringmüür koos kümmekond meetrit kaugemal oleva vallikraaviga kaotas mõtte, ehitati uus vall ja seda ümbritsev vallikraav linnusest praegusele asukohale.
Garel Püüa sõnul on praeguseks leitud vastavastatud torni juures toimunud läbikaevamistel kivist ja rauast suurtükikuule, mõned ammunooleotsad, keraamikat ja muid väiksemaid leide.
“Kohapeal võeti ka söeproove, mis annavad täpsema pildi torni ehitamise ajast. Proove hakatakse analüüsima kas Tallinnas või Helsingis,” viitas Garel Püüa. Tema sõnul võiksid avastatud torni jäänused olla tulevikus, pärast Kuressaare linnuse vallide laiaulatuslike konserveerimis- ja restaureerimistööde lõppu osa uuendatud vallist.
Praegu on näiteks kahele juulis avastatud tornile muld peale aetud, et need sügis-talvel ilmastiku tõttu kannatada ei saaks. Konserveerimistööd peaksid algama järgmisel aastal.
“Igal juhul on tegu tavatute leidudega, mille tõttu oleme teinud prooviauke ka kaugemal praegusest kaevamiskohast,” sõnas Garel Püüa. “Need on andnud pildi toonastest tööde mahtudest ja nende toimumisest erinevatel ajajärkudel.”
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti