Talumaja pööning varjas saksa teatri jooniseid
www.tartupostimees.ee 30.03.2011
Vilja Kohler, reporter
Oma maakodu pööningut koristanud Mari-Ann ja Villu Repän leidsid sealt palju tarbetut, kuid ka kaks pärli, mida kohe kuidagi ei kõlvanud ajaloo prügikasti saata.
Need Rannu vallast päevavalgele tulnud väärtuslikud leiud on Tartu saksa teatri kaks joonist, mille läinud sajandi alguses oli oma käega paberile kandnud toonane linnaarhitekt Arved Eichhorn.
«Tundsime selle maja kohe ära, kui jooniseid nägime, oleme ju kaua Tartus elanud,» rääkis Villu Repän. «Alles pärast märkasin, et jooniste peale oli kirjutatud Tartu saksa teater.» Ühel linnaarhitekt Eichhorni peene joonega allkirjaga joonisel on nüüd Vanemuise väikse majana tuntud hoone fassaad ja teisel külgvaade.
Tolmune ja kõver leid
«Ei oskagi öelda, kas need olid makulatuuriks mõeldud või tahtis keegi neid säilitada, need olid ühe virna peal,» märkis Villu Repän. Kas jooniseid tahtsid säilitada Pätsu ajal selle talu ostnud Mari-Ann Repäni vanavanemad või enne neid seal elanud inimesed, ei saa enam välja selgitada.
Peale jooniste üllatas pööning tehnikamees Villu Repänit eestiaegsete lapikute patareidega, mis olid liiva sees hästi säilinud. Jooniste kohta nii öelda ei saa, need olid tolmused ja papp oli kõveraks tõmbunud.
Mari-Ann ja Villu Repän viisid leiud Vanemuise peakunstniku Maarja Meeru kätte. Et teatril polnud raha jooniste taastamiseks, võttis selle kulu enda kanda Tallinnas asuv teatri- ja muusikamuuseum, mis toimetas joonised kultuuripärandit restaureerivasse firmasse Mandragora.
Plekid võtsid aega
«Väga raske töö see ei olnud, selline keskmine,» ütles jooniste kohta OÜ Mandragora konservaator Reet Sonn ja lisas, et näiteks konservaatoritele peavalu tekitavat laialivalguvat tinti ei olnud linnaarhitekt kasutanud. Omajagu kannatust kulus hallitus-, rooste- ja putukaplekkide töötlemiseks.
«Eks me ole ka palju hullemaid asju korda teinud,» muheles OÜ Mandragora juhataja Ene Sarap. Näiteks üks hullus seisus ese, Peetri kirikust leitud, paljude tartlaste sünde, abiellumisi ja surmi talletav raamat ootab tegemist. Mõne aja pärast saab valmis 1854. aastast Pilistvere kandist pärit vakuraamat, kuhu Saare Hans on hoolega kirja pannud, kui palju vilja, loomi ja raha ta mõisnikule võlgneb.
Linnaarhitekt Eichhorni tehtud saksa teatri kaks joonist võtab homme enda hoida teatri- ja muusikamuuseum.
Linnaarhitekt projekteeris teatri
Praegustele tartlastele Vanemuise väikse majana tuntud Tartu saksa teatri hoone ehitati ülikoolilinna saksa käsitööliste seltsi aias asunud ajutise puust suveteatri põlemise järel aastatel 1914–1918.
Kultuurimälestiste riiklikus registris seisab, et saksa teatri maja ehitamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, millele laekus 52 projekti. Esimese (arhitektid E. Hoffmann ja F. Schultze Berliinist) ja teise preemia (arhitektid N. Vassiljev ja A. Bubõr) saanud tööde põhjal koostas projekti Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorn.
Saksa teater tegutses majas Teise maailmasõjani, pärast seda sai maja endale teater Vanemuine. (TPM)
OÜ Mandragora taastas Vanemuise väikese maja eskiisid.
Foto: Kristjan Teedema
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum saab homme kätte Vanemuise teatri väikese maja haruldased fassaadijoonised.
Kaks unikaalset tušijoonist hoone fassaadist otsevaates ja külgvaates on kunagise Tartu linnaarhitekti Arved Eichhorni signeeritud ning pärinevad eeldatavalt aastatest 1914–1918, mil hoone Berliini arhitektide Ernst Hoffmanni ja Fritz Schultze projekti alusel ning Eichhorni kavandite järgi ehitati, vahendas muuseum.
Tartu saksa teatri jaoks rajatud klassitsistlike, heimatlike ja juugendlike mõjutustega hoone on silmapaistev näide 20. sajandi alguse teatriarhitektuurist ning kuulub kultuurimälestiste hulka.
Joonised leiti eelmisel aastal Rannu valla Ervu küla talumaja pööningult, fassaadiplaanid vahendas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile Vanemuise teater. Kuna joonised olid tugevalt kahjustunud, restaureeriti need Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali abiga Tartu Ülikooli spin-off firmas Mandragora.
Haruldaste fassaadiplaanidega on võimalik tutvuda maikuu jooksul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Toimetas Kadri Ratt
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti