tiistai 1. maaliskuuta 2011

Alaskalt leiti 11 500 aastat vanad lapsejäänused


www.elu24.ee 25.02.2011

Foto: Scanpix

Arheoloogid avastasid Alaskalt Tanana jõe äärest Põhja-Ameerika vanima inimasustuse.

Leidude seas olid ka kolmeaastase lapse jäänused, mis arvatakse olevat 11 500 aastat vanad, kirjutab Huffington Post.

Teadlaste sõnul aitavad majajäänused ja sinna maetud laps luua pilti, milline oli elu jääajal Alaska aladel.

Uurijad lisasid, et lapsejäänustes leiduva DNA abil on võimalik kindlaks määrata, kes elas sel ajal Põhja-Ameerikas kui see oli veel maismaasilla abil Aasiaga seotud.

Arheoloogide sõnul oli laps maetud erilisel viisil.

«Laps pandi eluaseme tulekoldesse ning kremeeriti,» selgitas uurija Joel Irish.

Teadlased tegid asula ja lapsejäänuste vanuse kindlaks koldeasemes leidunud söestunud puujäänuste abil, kasutades süsinikmeetodit.

Pärast lapse krematsiooni pandi ta jäänustele muld peale ning ehitis jäeti maha. Sellest kujunes matmispaik.

Enne seda leidu olid Alaskalt avastatud vanimad inimjäänused vaid paarisaja aastased.

Kuigi lapseskeletist on järgi vaid 20 protsenti, on siiski paar vihjet, põhjal siiski kindlaks teha, millesse ta suri.

Uurijate sõnul on kindel see, et ta oli enne krematsiooni ja tulekolde auku panemist surnud.

Arheoloog Ben Potteri sõnul leiti paigast ka loomade ja kalade jäänuseid, mis vihjab sellele, et majas valmistati süüa ja söödi. Tuleaset kasutati nädalaid või isegi kuid enne kui sellest sai matmispaik.

Maapinnas olevad augud näitasid, et ehitisel olid tugipostid, mis kandsid katust ja seinu.

«Kõik varasemad leiud on olnud küttide-korilaste ajutised, jahihooaja eluasemed või töökojad. Nüüdse puhul on tegemist Alaskalt leitud vanima püsiva inimasutusega,» selgitas arheoloog Ben Potter.

Ta lisas, et need kütid-korilased jahtisid piisoneid ja põtru, kuid varem ei olnud teada, et nad olid ka kalamehed. Sellele viitavad leitud lõhejäänused.

Kohalik Alaska indiaanihõim Healy Lake Tribe pani jääaja lapse jäänusele nimeks Xaasaa Cheege Ts'eniin ehk Jõesuudme Tõusva Päikese Laps.

Mitmed kohalikud hõimud teevad arheoloogidega koostööd, kuna neid huvitab, kas tegemist oli nende hõimu kauge liikmega. Loodetakse, et DNA-test toob selguse.

Esmane lapse hammaste uuring näitas, et tal on nii Põhja-Ameerika põlisasukate kui ka Aasia elanike jooni.

Siiani kehtiva teooria kohaselt liikusid esimesed inimesed Põhja-Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina olnud maismaasilla 13 000 aastat tagasi.

Toimetas Inna-Katrin Hein

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti