Postimees 29.03.1936
Otepää nimi on tekkinud karu peast. Otepäälased olid vanasti “Pähkli-päeva” rentnikud. Muistsest matuseväljast Otepääl ja maa-alusest maanteest ning hoonest. Kui Vene võim ei lubanud korraldada pidusid kooli heaks. Siis, kui Otepää alev pidi Tartu laulupeo ajal maani maha põlema.
Kuna meie linnade arv neil päevil ühe võrra suureneb Otepää alevi linnakssaamise näol, siis on päris loomulik, et meie pilgud pöörduvad igapäevaste toimingute juurest hetkeks Otepääle. Vaatleme täna pisut Otepää eilsessse päeva, ta minevikku.
Kõigepealt huvitab meid küsimus, kust ja kuidas on tekkinud Otepää nimetus?
Nagu heal lapsel on mitu nime, nii on mõnikord halval loomalgi mitu nime. Karu on seesama, mis mesikäpp. Ja mesikäpp on seesama metsaelukas, keda mõnel pool hüütakse veel tänapäevalgi otiks. Sõnast “ott” ongi tekkinud Otepää nimetus. Nimelt “oti pää”. See pole mitte üksi arvamine ja oletus. Ei. Vene ajast säilinud vanematel venekeelsetel kaartidel esineb Otepää nimetusena “Medveshja golowa”. Miks aga Otepääd hakati kutsuma karu pea nime järele, seda ei teata, kuid võib oletada, et põhjuseks on tema linnamäe kuju. Paljud kutsuvad Otepääd tänapäevalgi “Nustako” sest seda nime kandis Otepää ametlikult kuni 13. augustini 1922. Siis muutis alevivolikogu “Nustako” “Otepääks”. Arhiiviandmed ja protokollid ei kõnele aga ühtki sõna, miks nimi muudeti.
Otepäälased on pähklipäeva rentnikud.
Aga millest on tekkinud “Nustako” nimi? Seda seletatakse järgmiselt. Kui 1860. aastate paiku tekkisid esimesed praeguse Otepää majad, milledest kaks tänapäevani on säilinud, siis olid esimeste moonakate majades elutsevad inimesed kõik mõisa päevatöölised. Kuna neile oli antud maatükid harimiseks ja eluhoonedki ehitatud, siis pidid nad loomulikult selle eest mõisnikule teopäevi tegema ja ka renti maksma. Raha polnud aga kellelgi, ning Pühajärve mõisnik leiutas uue viisi, kuidas moonakailt rendi tasu saada. Ta hakkas korraldama sügiseti suuri pähklikorjamise päevi. Apteekrimäel ja mujalgi ümbruses kasvas ja kasvab tänapäevalgi palju pähkleid. Teatavatel päevadel kupatati kõik moonakad mõisale pähkleid korjama. Tekkisid niiütelda “pähklipäevad”. Kuna need päevad saksa keeles kandsid “Nuss Tage” nimetust, siis sellest tekkiski “Nustako”. Selle väite põhjal olid kõik praeguse Otepää eelkäijad pähkli-päeva rentnikud.
Muistne matuseväli Otepää all.
Me teame, et Otepää ajaloolisel pinnal on löödud palju suuri –ja raskeid lahinguid. Niihästi muistse iseseisvuse ajal, kui Otepää Linnamägi oli üheks tähtsamaks eesti kantsiks, kui ka pärastpoole, kui Linnamäele ehitati sakslaste orduloss. Selle kõrval asus siis keskaegne Otepää linn, millest pole aga muud säilinud, kui sellekohased teated, needki puudulikud ja katkendilised. Loss ja linn tehti hiljem Juhan Hirmsa poolt maatasa. Kas sellest ajast või veelgi varajasemast ajast on tänapäevani säilinud Otepääl maaalune matmispaik. Aasta üheksa eest, kui ehitati praegust algkoolihoonet, tuli kaevamisel Piiri ja Tartu tänavatel välja tohutu hulk luustikke. Need polnud mitte juhuslikult siia-sinna maetud inimeste maised jäänused vaid korrapäraselt maetud inimeste luukered. Luie juures leidus ka mitmesuguseid metall-esemeid – sõrmuseid, rõngaid, pusse jne. Kuna huvitavate arheoloogiliste leidudega tegemist, katkestati esialgu kaevamine. Asjatundjad aga leidsid, et Otepää alla on maetud palju saladusi. Kui nüüd tulevane Otepää linnavalitsus kord asub oma maapõue saladuste uurimisele ja kaevamisele, siis võib sealt mõndagi huvitavat päevavalgele tulla. Otepää juhtidel ongi kavatsus lähemas tulevikus asuda asjatundjatega koos Otepää saladuste avastamisele, eriti mis puutub linnamäesse.
Maaalune tänavasillutis ja hoone riismed.
Kui mõne aasta eest olid käimas suuremad ehitustööd Otepää ja Palupera vahelisel maanteel Otepää külje all, siis avastati praeguse tee all muistne tänavasillutis. See asus mõne meetri sügavuses ja oli oma aja kohta väga hästi tehtud. Sellest järeldub, et kunagi on olnud Otepääl korralikud kiviteed. Otepää Linnamäe läheduses kirikumõisa nurmedel tuli aastate eest päevavalgele maa sisse ehitatud hoone, mille palgid olid söestunud, tuhaase telliskividest. Samast leiti kokkusulanud punase vase tükikesi ja mitmesuguseid muid metallasju.
Kõik need leiud, üksikud küll, lubavad eeldada, et 1.aprillil linnaks saava alevi all võib peituda palju suuremaid ja tähtsamaid saladusi. Kas põhjalikud kaevamised ja uurimused ei avasta praeguse Otepää alt muistse, arvatavasti orduaegse Eesti Pompeji?
Mitmesuguste teiste Otepää ajalooliste sündmuste vaatlemine, nagu Pühajärve sõda (1841), tapluses sakslaste ja venelastega jne. Samuti ka kultuuriajaloolise minevikku siirdumine ( A.Birginiuse, J.Bormtugi, J.M. Betšni, J.Hurda jt. Tegevuse vaatlemine Otepääl) viiks pikale, ning on üldiselt niigi teada. Ka jätame kõrvale Eesti lipu sünniloo Otepääl, esimese Eesti põllumajandusliku näituse Otepääl jne, ning peatume hilisema mineviku man.
Kui vene võimukandjad keelasid ära peod Otepää kooli hääks.
Tänavu sügisel, Otepää linnaks saamise aastal, pühitseb Otepää gümnaasium oma 30 a. juubelit. Otepää gümnaasiumi ajalugu on pisike peatükk kohalikku hariduselu. Aga kaugeltki mitte hele ja helge peatükk. Otepäälased teavad väga hästi, kui plaju raskusi ja muret on neile toonud tänavune juubilar, viimase ajani.
Otepää progümnaasium on esimene maal asuv keskkool Eestis. Et see ellu kutsuti ja asutati just Otepääl, näitab, et otepäälastel oli juba ammugi suur tung haridusele ja edasijõudmisele. Kui kool 30 aasta eest asutati, suus töötasid vene võimukandjad ihu ja hingega kooli vastu ja püüdsid seda kõigit raskustesse viia ja kool sulgedagi. Praegune volikogu esimees M.Jentson teab jutustada, et rahvakoolide inspektor Gmetshnikov viibinud nädalate viisi Otepääl ja käinud majast majja koolivastast kihutustööd tegemas. Küll ta seletanud inimestele, et laste koolitamine keskkoolis on asjata ja mõtetu raha kulutamine. Kuid vastutöötamine ei murdnud siiski keskkooli selgroogu, sest otepäälased pidasid ise kooli üleval, kandsid ühiselt tulusid, et lastele haridust anda. Suviti korraldati Linnamäel suuremaid rahvapidusid kooli heaks. Need aga keelati vene võimude poolt ära.
Kui Otepää pidi maani maha põlema.
Linnaks saava Otepää hilisema mineviku raskemaks ja kurvemaks peatükiks on 1926 a. suvel aset leidnud kohutav tuleõnnetus, mis oleks võinud nõuda oma ohvriks kogu alevi, kui Tartu, Elva ja Kanepi tuletõrje poleks õigeaegselt õnnetust abistada saanud.
Suurem jagu elanikke oli sõitnud Tartusse laulupeole. Äärmiselt palaval päeval, mil puhus lisaks tugev tuul, tekkis Lille tänaval tulega hooletult ümberkäimisest tuleõnnetus. Kohutava kiirusega levines tuli üle alevi. Lühikese ajaga oli tuleroaks langenud 42 hoonet. Peavarjuta jäi 30 perekonda. Suurem jagu õnnetusohvreid ei saanud raasugi vallasvara päästa. Tulemõllu kohutavusest annab selge pildi see, et tuletunglad kandusid 4 km eemale. Kuna aga õnnetusohvreid abistas valitsus, andes hoonete ülesehitamiseks riiklikku laenu ja kuna üle maa puupaljaks põlenute saatusele kaasa aidati toibuti peatselt. Aaasta 2-3 jooksul olid kõik hooned üles ehitatud. Ainult üks perekond ei saanud sellega hakkama ja pole täniseni selleni jõudnud.
Otepää tuleõnnetus nõudis hulga miljoneid oma ohvriks, ning tegi kümned-kümned inimesed õnnetuks. Kuid aeg on parandanud needki haavad, ning saatuslik 1926. a. suurpäev Otepääl hakkab kattuma unustuse liniku alla.
See on ainuke raskem ja traagilisem sündmus, mis on tabanud 1. aprillil linnaks saavat alevit. Selle järele hakkas hoogne Pühajärvele suvituskoha ilme andmine, millest üksikasjalikumalt homses lehes.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti