www.meiemaa.ee 30.07.2011
Ahto Jakson
Lossihoovis tuli väljakaevamiste käigus maa seest nähtavale kindluse kunagine teine ringmüür, mida algselt peeti ekslikult vallikraavi tugimüüriks.
“See tuli meile väga suure üllatusena. Arvati, et siin on vallikraavi pinnase toestamiseks tugimüür, mis ei lase pinnasel vallikraavi vajuda,” ütles OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa. “Avasime uue kaevandi, kust hakkab tänaseks juba natuke selgust saama. Tegemist on eeslinnuse arengu seisukohalt väga olulise sõlmega – näha saab vallikraavi nurka, teist ja kolmandat ringmüüri ning ühte treppi,” lisas Püüa. Teise ringmüüri paksus küündib kahe ja poole meetrini.
Teine ringmüür tehti kahes järgus
1970. aastatel lossihoovis arheoloogilisi uuringuid teinud Kalvi Aluvee arvates ehitati esimene ringmüür pärast 1260. aasta saarlaste ületõusu, mil hakati maa-ala kindlustama. “Tundub, et nii loss kui esimene ringmüür on siiski ehitatud ühel ajal, mõlemad 14. sajandil.” pakkus Püüa. Ümber ringmüüri asus 20-meetri laiune vallikraav ja sellele järgnes teine ringmüür, mis kulges edasi praeguse muuseumi garaaži alla ning sealt laululava eest läbi mere poole. Garel Püüa oletuse järgi võidi teine ringmüür rajada kas 14. sajandi lõpus või 15. sajandi algul. “Müür ehitati kahes järgus. Algul laoti ilmselt dolomiidiplokkidest alumine osa ja teine kiht tehti maakividest hiljem peale,” rääkis Püüa. Esimene ringmüür jäi lossi merepoolsest küljest 27 meetri kaugusele ja teistest külgedest vaid 9–10 meetri kaugusele.
Kive kasutati kolmanda müüri jaoks
“Paistab, et saarlastel tekkis 15. sajandil plaan, kuna mere poole enam kuhugi laieneda ei olnud võimalik ja nad ehitasid külgedele laieneva kolmanda ringmüüri,” ütles arheoloog. Kui hakati kolmandat ringmüüri rajama, lammutati tõenäoliselt osa teisest ringmüürist maha ja selle kive kasutati kolmanda jaoks. Nii toimiski osa teisest ringmüürist kalda tugimüürina. “Tekib küsimus – kui vallikraav asus kahe müüri vahel, kuidas käis liiklus lossi ja kus asusid ligipääsuteed ning sillad?” arutles Püüa. Isegi väljakaevamised ei pruugi siin tema sõnul abiks olla, sest 500–600 aasta jooksul on nii palju lammutatud ja ümberehitustöid tehtud. “Praegu tundub, et kolmas ringmüür ehitati 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses,” lausus Püüa.
Järgmisena kavatseb Garel Püüa jätkata väljakaevamisi lossihoovis 30 aastat tagasi lahti kaevatud augu juures, et võtta lahti esimese ringmüüri nurk täpsustamaks ringmüüri rajamise aega keskaegsete leidude järgi. Augus kaevates tuli ilmsiks nn kuuli renni saladus, mis osutus hoopis vee äravoolu renniks vallikraavi. Algselt arvati, et tegemist on kuulirenniga, kuna sealt leiti paar kuuli.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti