www.novaator.ee 22.07.2011
Jaan-Kristian Sutt
Foto: Robert Clark Institute
Sajad Euroopa turbarabadest leitud vanaaja inimeste surnukehad tekitavad kummituslikke küsimusi.
Kes nad on? Kuidas nad surid?
Pildil oleva surnukeha avastas 1950. aastal Taanis asuvas Tollundi külas elanud perekond Bjældskovdali lähistel rabast turvast kaevates. Esialgu arvasid nad, et on leidnud mõrvatu surnukeha. Tegelikult pärines leitud surnukeha aga hoopis rauaajast, see inimene oli elanud 4. sajandil eKr. Taani rahvusmuuseumi uurimine näitas, et mees oli olnud 30-40 aastane. Arheoloog Peter Glob ristis ta Tollundi inimeseks, kirjutas New Scientist.
Põimitud nahksilmus surnu kaela ümber oli täiskasvanud mehe ülespoomiseks piisavalt tugev. Silmuse umbes ühe meetri pikkune lahtine ots leiti kokkukerituna ning seda oli noaga lõigatud. Tollundi inimene oli poodud.
Vaatamata sellele oli ta asetatud magamisasendisse ning keegi oli tema silmad ja suu peale surma sulgenud, mis mõrva puhul oleks kummaline. Silkeborgi muuseum, kus surnukeha asub, väidab, et Tollundi inimene ohverdati ning silmus ei pruugi üldsegi tähendada poomissurma.
Loode-Inglismaalt 1984. aastal turbalõikajate poolt leitud Lindow' inimese nime saanud surnukeha leiti koos piitsavarrega, mida kaunistasid selle ümber väänatud loomakõõlused. Liverpooli ülikooli teadlase Robert Connolly sõnul suri Lindow' inimene peksu tagajärjel ning piits pandi surnule kaasa kaunistuseks.
Rabast leitud surnukehad on hästi säilinud tänu raba happelisele veele, madalatele temperatuuridele, hapnikupuudusele ja turbasamblale. Connolly sõnul tagab säilimise eelkõige turbasamblas leiduv säilitusainena toimiv antimikroobne hape. Sellistes tingimustes võivad aastatuhandete möödudes surnukehal säilida isegi sõrmejäljed.
Aasta alguses õnnestus Hamburgi antropoloogidel saada sõrmejäljed Saksamaal asuvast Uchteri rabast leitud teismelise tüdruku surnukehalt. Umbes 650. aastal eKr surnud tüdruku sõrmejälgede muster on sarnane Euroopas praegugi enimlevinud mustriga.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti