www.parnupostimees.ee 20.08.2011
Tõnu Kann, reporter
Akadeemia tänav ei kuulu Pärnu vanimate tänavate hulka, küll aga jõepoolne ots, kus asus väike Elevandi tänav.
Puruks pommitamisest pääsesid 1944. aastal Akadeemia ja Lõuna tänava nurgal asuv eakate hooldekodu ja fotol tagaplaanil paistev 1930. aastatel kerkinud eramu.
Akadeemia tänava korterelamud kerkisid 1950. ja 1960. aastatel, selle maja allkorrusel asus restoran Tallinn.
Fotod: Ardi Truija
Akadeemia tänav ei kuulu Pärnu vanalinna vanemate tänavate sekka, Rein Raie rekonstrueeritud Pärnu linna skeemil aastast 1543 on see märgitud tinglikult väljapoole kindlustatud linna piire.
Akadeemia tänav, mis tänapäeval kulgeb Kesklinna sillast Lõuna tänavani, on jõe suunas pikenenud omaaegse Elevandi tänava arvel, kus asus keskajast pärit Elevandi ait – hall ja rohmakas hoone, millest tema hilisem nimigi.
Seevastu Akadeemia tänav sai oma nime Tartu ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina järgi, mis 1699. aastal katkust nõrgestatud Tartust Pärnusse üle toodi, kuid siin 1710. aastal oma tegevuse lõpetas. Samuti katku pärast, kuna tolleks ajaks oli Pärnugi muutunud nõrgaks ja haaratud katkulainest.
Pärast ülikooli lahkumist hakkas õppeasutuse kasutuses olnud hoonet haldama 1710. aastal linna vallutanud Vene garnison. Aja jooksul halvenes hoone seisund sedavõrd, et 1830. aastal otsustati see lammutada, jättes püsti müüride madalama osa, nii et kujunes korrapärase kujuga majandushoov.
Akadeemia tänava nimi meenutab, et Pärnust võinuks kujuneda ülikoolilinn, nagu seda on praegu Tartu. Mis oleks siis saanud Tartust?!
Maatasa tehtud linn
Aster Muinaste, Pärnu muuseumi legendaarne teadustöötaja, kelle jälgedes me käesolevat rubriiki “Minu linn, minu tänav” taas avaldame, kirjutas 30 aasta eest Pärnu lehes Akadeemia tänava kohta, et Akadeemia-Elevandi tänava naabrusse oli 18.–19. sajandil kerkinud rida aitu, mis kuulusid siinsetele suurematele kaubakontoritele, nagu Jacke, Schmidt, Barlehn.
20. sajandi hakul hakati neid ümber ehitama ja kohandama muuks otstarbeks kui kauba ladustamiseks.
Vanade asemele kerkis uusi hooneid, nagu näiteks vabatahtlike tuletõrjujate pritsimaja, mille ehitusmaterjalina olla kasutatud keskaegse konvendimaja kabeli müüre (A. Muinaste).
Kõik need hooned langesid varemetesse 1944. aasta pommirünnaku tagajärjel, nagu kogu Vee ja Akadeemia vaheline ala Kuninga tänavani. Selle asemel on nüüd sõjajärgsed Keskväljak, Endla teatri hoone ja Jakobsoni park, Akadeemia tänavast mere poole raamatukogu, korterelamud ja postihoone bussipeatuse taga.
Vanu maju oli täis ehitatud Vee tänava Riia-poolne külgki, aga need hooned hävisid samuti linna tsiviilelanike vastastes pommirünnakuis ja hiljem, kui varemeid likvideeriti.
“Aastaid käisid Pärnu ettevõtete ja asutuste töötajad siin vabadel õhtutundidel ja puhkepäevadel linna taastamas,” meenutas Muinaste. “Ühiselt tehti väga palju ära.”
Mõistagi oli linn vaja korda teha, kuid varemete likvideerimise käigus songiti ja kanti koos ahervaremetega minema 17. sajandist hilisemad kultuuriladestused, nagu tänapäeva arheoloogid Pika tänava ääres tehtud kaevamiste käigus tunnistasid. Samuti lõhuti olematuks kesk- ja uusajal kujunenud ajalooline tänavavõrk ja hoonekvartalid, mistap nüüd on raske saada aimu, kui kompaktne ja majadega täidetud oli Pärnu vanalinn veel 67 aastat tagasi.
“1944. aasta sügise sõjasündmuste keerises kannatas Pärnu vanalinn tugevasti,” kirjutas Muinaste 1982. aastal, kui karistamatult ei saanud kirjasõnas viidata, et tegu oli Punaarmee pommirünnakuga, millele sõjastrateegilisest seisukohast puudus igasugune põhjendus. “Akadeemia ja Elevandi tänavast oli säilinud vaid lõik Kuninga (V. Kingissepa) ja Lõuna (B. Kummi) tänava vahel. Kõik muu oli suur varemeväli.”
Nõukogude ajal kandsid Akadeemiaga ristuvad tänavad kommunistide nimesid: Pikk tänav oli Lenini allee, Kuninga tänav oli Eesti esikommunisti Viktor Kingissepa nimeline ja Lõuna tänav kandis eestlaste küüditamise aegse julgeolekuministri Boriss Kummi nime.
Kerkis tühi linnasüda
1959. aastal valminud kortermajja (Akadeemia 1) kolisid elanikud sisse 1959. aastal (A. Muinaste). Veidi hiljem ehitati Akadeemia tänava äärde veel üks korterelamu, mille esimesel korrusel avati restoran Tallinn ja kus nüüd asub söögikoht nimega Mõnus Margarita.
Akadeemia tänava postkontorihoone valmis 1965. aastal, Endla teater 1967. aastal (Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks, nagu tollal kiideldi).
Pommirünnakus jäi purustamata Akadeemia ja Lõuna nurgal asuv Nikolai (saksa) koguduse vanadekodu (Lõuna 2), mis oli sinna kerkinud 1909. aastal (Leele Välja) ja kust viimased sakslastest vanakesed lahkusid 1939. aastal Hitleri kutsel Saksamaale (Silvia Sarv). Praegu tegutseb seal Eliisabeti koguduse hostel.
Sõjajärgsel ajal töötasid vanadekoduks ehitatud majas mõnda aega Pärnu polikliinik ja isegi hambaarstid ja kiirabi (A. Muinaste). Hiljem oli hoone linna täitevkomitee käsutuses ning seal asus nõukogude lõpuperioodil Pärnu ATK – agraartööstuskoondis.
Agraartööstuskoondised olid kollektiviseeritud põllumajanduse uuenduslikud maakondlikud katusorganisatsioonid, mis kutsuti ellu lootuses kaotada nõukogudeaegne üleriigiline toidunappus.
Õnneks jäi pommide tulvas terveks Olev Siinmaa 1935. aastal projekteeritud ja nõukogude ajagi üle elanud Akadeemia ja Lõuna merepoolsele nurgale jääv eramu, mida loetakse üheks ilusamaks funktsionalismi näiteks elamuarhitektuuris kogu Eestis, võib-olla kaugemalgi. Maja on nüüd erakätes ja saanud tagasi oma vahepeal räämunud värskuse.
Kuigi nõukogude perioodil kerkis purustatud kvartalite asemele uus linnasüda, mis koosneb küll peamiselt väljakust ja pargist, on väärtarhitektuuri selles tänavas vähe, seegi pärineb pommitamiseelsest ajastust.
Teatrihoone meenutab nõukogudeaegseid rahvamaju, nagu neid kohtab mujal endise Nõukogude Liidu linnades, ja kolmekorruselised korterelamud Vee ja Akadeemia tänava servas, kuigi ilusad, on väga sarnased näiteks Leningradi 1950. aastatel püstitatud korrusmajadega.
Huvitav tõsiasi
Tegelikult võinuks Akadeemia tänav olla praegusest pikem, ulatudes Esplanaadini, nagu tema naaber Vee tänav. Selline kava oli Pärnu linnavõimudel 1909. aastal (A. Muinaste). Esimene maailmasõda tuli vahele ja seda kava ei viidud ellu hiljemgi.
Tähelepanu väärib seejuures, et planeeritava Akadeemia tänava ja Esplanaadi tänava nurgale, kui selline oleks tekkinud, oli linnavõim eraldanud platsi “katoliku kiriku, kooli ja vaimulike elamu ehitamiseks” (A. Muinaste). Tänu sellele on seal nüüd ruumi Munamäe pargile.
Ja katoliku kiriku hoonet meie linnas polegi.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti