www.harjuelu.ee 09.09.2011
Allar Viivik
Ligi 20 aastat tühjana seisnud Keila-Joa lossis käivad teist kuud restureerimistööd. Korduvalt keiser Nikolai I ja keisripere liikmeid võõrustanud kunagisest Schloss Fallist peab saama kultuuri- ja kunstihuviliste turistide tõmbekeskus.
Mööbliärimees Andrei Dvorjaninov ostis aastaid müügis olnud Keila-Joa mõisa mullu. Pärast Nõukogude raketivägede lahkumist oli mõisasüda kasutuseta. Seal korraldati teatrietendusi ning aeg-ajalt tehti plaane teha alale presidendi suveresidents.
Nüüd on peahoone tellingutega ümbritsetud ning saamas uut krohvkatet ja katust. Varjusurmas olnud kompleks ärkab uuele elule. "Minul on selle kandiga ka isiklikuid mälestused, sest olin Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis õpetaja. Mõisa peahoones oli siis sõjaväe klubi ja pood," ütleb Dvorjaninov.
Palju ümber ehitatud
Millal Bou Ehitus OÜ hoones ehitust alustas? "Juuni lõpus saime ehitusloa. Poolest juulist hakkas töö. Kõigepealt tuli vedada välja praht ning lammutada juurdeehitused," räägib Dvorjaninov peasissekäigu ees.
Lossi on kuni kaheksa korda seest ümber ehitatud. Näiteks 1890ndatel asendati keerdtrepid tavalise trepiga. "Vabariigi ajal visati välja 16 kaminat .Tänaseks on väljast kadunud näiteks tornitipu marmorsakmed, mida oli 40. Varsti pannakse need taas tagasi," lubab omanik.
Kogu peahoone ning ka kõrvalhooned on võrreldavad keskaegse kindlusega. Joa mõisa rajaja, Vene salateenistuse isa, krahv Benckendorff sai kõvasti inspiratsiooni sõbralt Vorontsovilt. "Tema oli jälle diplomaat Inglismaal ning sealsete moevooludega hästi kursis. Nii telliski Benckendorff mõisa projekti Peterburi arhitektilt Stackenschneiderilt inglise stiilis," räägib Dvorjaninov.
Kunst saab nähtavaks
Kindluse moodi on ka peavärava kõrval asuvad tall ja karjakastell. Esimese plaanib omanik taastada tallina, kuhu tuleks 15-20 hobust. Samas kõrval on ka kaks hektarit aeda ehk ratsutamise ruumi. Karjakastelli mahutatakse söögikoht ja koolitusruumid. "Peahoone kõrval on külalistehoone, kuhu rajatakse hotellitoad. Samas oli ka väike kirik, kuhu tuleb muusem," tutvustab omanik plaane.
Mis saab peahoonest? "Et Benckendorffidel ja hiljem Volkonskitel oli väga suur kunstikogu, siis tahame paremat osa sellest vähemalt koopiatena näidata," vastab mees. Muuseumile jääb kelder ning osaliselt esimene korrus. Lisaks hakataks seal korraldama kontserte. Teisele korrusele sisustakse sviiditoad. "Kui Alatskivil käib suvel kuni 300 inimest päevas, siis siin, Tallinna lähedal peaks käima kaks korda enam," loodab mees.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti