www.directorie.eu 05.09.2011
Järveasulad
1873 Carl von Sievers – Turaida linnuse lähedalt leiti parv.
14 m pikk, 4 m lai ja parda kõrgusega 50 cm, põhjaosa koosnes kahest kihist
plankudest, mille vahel tõrvaste loomakarvade kiht, plankude ääred raudklambritega
serv-serva vastu ühendatud. Tüüriaeru ja võimalike aerudega.
Ilmselt kohalik, aga lääne mõjutustega jõeliiklusvahend 17.-18. saj.
1939 – Riia vanalinnast leiti kunagisest sadamakohast nn Riia laev. 1982 Arturs
Zalters – asus seda uurima, 1985 valmis rekonstruktsioon laevamudeli näol.
14,4 m pikk, 4,9 m lai ja parda kõrgusega 2,4 m klinkerplangutuses
raudneetidega ühemastiline laev, kuid tihitud loomakarvadega. Ehitanud
kohalikud 12.-13. saj Skandinaavia laevaehitustraditsioonide mõjul (needid)
kasutades siiski ka lõunapoolseid teadmisi (loomakarvad).
1959 Janis Apals – Läti merendusliku arheoloogia “sünd”. Algasid allveearheoloogilised
inventeerimis- ja uurimistööd Läti siseveekogudes, eriti Araisi järvel.
1965-69 ja 1975-79 kaevati läbi kolm neljandikku Araisi järveasulast, mille
koguulatus oli 2500 m². Kaldast 50 meetri kaugusel asuval saarel oli 9.-10. saj
asunud latgalite kindlustatud elukoht – ehitatud saarele püstitatud kunstlikule
puidust alusele (0,5-1,5 kõrge, 28 m lai, 35 m pikk n-ö rest- või siis kastidest
ehitis, mis oli kaetud ümaratest palkidest põrandaga). Alusel eri tüüpi hooned
suurusega 2,7 x 3,5 m kuni 4,5 x 5 m. Asulal viis erinevat ehitusfaasi, esimene
ca 830. Tehti meeletult leide. 1980./90. aastatel rekonstrueeriti see järveasula,
tähtsus eksperimentaalarheoloogias püsiv.
1988 Voldemars Rains – loodi Sela (Senas laivas = vanad laevad), grupp
allveearheoloogiliste uuringute tarbeks.
1989 – Sela esimesed allveetööd (inventeerimine) Kolka neeme juures.
1990 – Sela formeeriti ümber Jurmala linnamuuseumi meresõiduajaloo osakonnaks.
1991 – kokkulepe Jurmala linnamuuseumi, Tallinna meremuuseumi ja Stockholmi
ülikooli vahel uurimaks ühiselt Läänemere põhjas peituvaid võimalikke muistiseid
Läti ranniku juures; eelkõige uuriti muutlikku Kolka neeme rannikut.
1992-95 – Kolka ja Sikragsi neeme lähedalt leitud laevavrakkide dokumenteerimine.
1993-94 – varem leitud järveasulate (10) inventeerimine – mõõtmistööd ja uute
konstruktsioonide avastamine Araisi ja Usuri asulates.
1996 – Läti vetega seotud arheoloogia töö muutus kohalikult riiklikule tasandile,
nüüdsest osa Läti Arheoloogiakeskusest. Siis valmis ka esimene allveevideo ja toimus
esimene ekspeditsioon Daugava jõe orgu (Daugmale linnuse uurimine).
1997 – algas aktiivne rahvusvaheline koostöö Rootsi spetsialistidega, viidi läbi
ühiseid inventeermistöid, toimus koolitus.
1998 – Daugava jõe oru vee alla jäänud muististe uurimise programm; uuriti ja filmiti
Staburadsi kaljut, samuti Koknese linnuse varemeid. 2001 Rune Edberg – viikingilaeva
koopia Aifur sõitis eksperimentaalarheoloogia nimel pikki Daugavat.
1999 – esimesed arheoloogilised väljakaevamised vee all, uuriti Kolka neeme vrakki.
2000 – allvee- ja kuivamaatööd Ventspilsis, Dokupes, uuriti keskaegset dokki. Suur
meedia tähelepanu.
Tänaseni arheoloogide huviorbiidis Saka kompleks, toimuvad interdistsiplinaarsed
allvee- ja kuivamaatööd muistse sadama uurimisel. Viimaste aastate jooksul on
tähelepanu alla tõusnud ka veealuste I ja II maailmasõja jäänukite uurimine. Aga
puudus inimestest.
Kirjandust:
Johan Rönnby. 1995. Bålverket. Om samhällsförändring och motstånd med
utgångspunkt från det tidigmedeltida Bulverket i Tingsträde träsk på Gotland. Studier
från UV Stockholm. Arkeologiska undersökningar Skrifter nr 10.
Riksantikvarieämbetet.
J. Urtans. 1999. A study of medieval harbour sites on the western coast of Latvia
(Kurzeme). – The marine archaeology of the Baltic Sea area. Newsletter 1/1999
J. Urtans. 2000. A medieval shipyard in Ventspils, Latvia: from the air, in the ground
and under water. – NATO advanced research workshop Areal archaeology.
Developing future practice. Leszno 15-17 November 2000. Leszno.
http://www.historiska.se/collections/research/Alvastra.html (-Alvastra neoliitilise
vaiehitise uurimislugu)
http://www.biskupin.pl/eng/polwysep.htm (-Biskupini vaiehitise uurimislugu)
ai.ee/failid/82.pdf
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti