tiistai 20. syyskuuta 2011
Hertsog Magnusest ja tema müntidest
www.saartehaal.ee 19.09.2011
VANA NÄGEMUS: Sellisena nägid Vana-Liivimaad hertsog Magnuse kaasaegsed. See maakaart on valminud 1570. aastatel. Foto: Internet
24. augustil ilmus Saarte Hääle esiküljel uudislugu, et Kuressaare linnuses toimuvate arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli päevavalgele haruldane leid – hertsog Magnuse ajal vermitud hõbemünt aastast 1564. Artiklis tsiteeritakse ajaloomuuseumi teadurit Ivar Leimust, kes on muuhulgas märkinud, et hertsog Magnus “jätkas 1563. aastal Haapsalust Kuressaarde elama tulles veeringute ja killingute vermimist”.
“Endise Tartu müntmeistri Erich Becki võttis ta enda juurde tööle ning tema neid münte valmistas. Esialgu siis Haapsalus ja pärast võttis ta Becki Kuressaarde kaasa,” rääkis Leimus. Hertsog Magnuse korraldusel vermiti münte kuni 1569. aastani.
Kogu selle loo täpsustamiseks saatis lehele omapoolse kommentaari tuntud ajaloolane ANDRES ADAMSON, kes on kirjutanud monograafia “Hertsog Magnus 1540–1583. Tema elu ja aeg”.
Tegelikult tuli hertsog Magnus Kuressaarde esmakordselt mitte 1564. aastal, vaid juba 1560. aasta aprillis, ja mitte Haapsalust, vaid Taanist. Piiskop Johann(es) Münchhausen1) andis vastavalt varasematele [ostu-müügi] kokkulepetele piiskopkonna talle üle, toomkapiitel ja stiftinõukogu kinnitasid tehingu ja andsid uuele valitsejale truudusvande.
Peagi suundus Magnus siiski mandrile, et võtta tegelikult üle ka Läänemaa ja laiendada kiiresti oma toetajaskonda ja võimuala. Ta omandas iseseisvalt, s.t ilma venna, kuningas Frederik II2) abita Kuramaa piiskopi ametikoha ja ostis ka õiguse Tallinna piiskopi ametikohale.
Septembris, venelaste rüüsteretke ajal Läänemaale ning sellele järgnenud talurahvaülestõusu3) ja palgasõdurite mässu eel põgenes Magnus Haapsalust tagasi Kuressaarde. Hilissügisel lahkus ta Kuramaale, käis jaanuaris 1561 korraks veel Kuressaares, kuid seejärel reisis nii poliitilise kui ka majandusliku pankrotini jõudnud Magnus maitsi Taani. Seal sõlmis ta mais 1561 uue kokkuleppe Frederik II-ga, millega mees allutati kuninglike asehaldurite kontrollile ja lakkas mõneks ajaks olemast iseseisev poliitiline jõud.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti