www.eestielu.delfi.ee 20.12.2011
Ellen Laanesoo, koolijuht aastatel 1980-2005
Vanim säilinud Lõpe koolimaja aastast 1899.
Foto: Erakogu
Käesoleval sügisel täitus 150 aastat esimese kooli avamisest Lõpel, seega on meil hariduselu alguse puhul tegu aastaga 1861. Huvitav on meelde tuletada, mis iseloomustas seda perioodi Eesti ühiskonna ajaloos.
19. sajandi II poolel algas Eestis rahvusliku liikumise ehk ärkamisaeg. Eesti oli sel ajal Tsaari- Venemaa koosseisus, kuid tähtis positsioon kuulus baltisakslastele. Nüüd oli aeg küps selleks, et eestlased hakkasid tasapisi nõudma võrdseid õigusi esmajoones just baltisakslastega. Samas hoogustus talude päriseksostmine ja tekkisid esimesed eestlastest maaomanikud ning üksikud eestlased said Tartu Ülikoolist kõrghariduse.
Pärnumaal oli ärkamisaja liidriks J. V. Jannsen, kes võttis uhkusega kasutusele nimetuse eestlased ja hakkas 1857. a. välja andma esimest eestikeelset ajalehte „ Perno Postimees".
1858.a. avaldas ta lehes uudise Šveitsis toimunud ülemaalisest laulupeost ja unistas samasugusest üle-eestimaalisest peost. Need Jannseni kirjutised ja mõtteavaldused muutsid rahva aktiivsemaks, oldi uhked eestlaseksolemise üle ja taheti ka haritumaks saada.
Meie kooli asutamise aasta 1861 langeb just sellesse perioodi. Samas on teada , et esimesed talurahvakoolid Eestis asutati juba 17. sajandi lõpul. Miks meiekandis siis niipalju hiljem?
Kõik me teame, et Lõpe küla on kuulunud Mihkli kihelkonda, millest osa oli Pärnumaal ja osa Läänemaal. Mitte kaugel Lõpelt läks läbi ka Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piir. Sellega on seotud ka esimese kooliasutamise katse nurjumine, sest ajalooallikatest on teada, et juba 1684. aastal tekkis plaan Mihkli kihelkonda kool asutada, kuid ei jõutud omavahel kokkuleppele, kas avada see Läänemaa või Pärnumaa ossa. Nii luhtuski see esimene katse ja ettevõtmine soikus peaaegu pooleteiseks sajandiks.
1840. a. andmetel oli Mihkli kihelkond ainuke, kus ei olnud ühtegi vallakooli. Esimene kool avati 1849.a. Kallis ja nüüd oleks nagu pais eest läinud, sest järgneva 17 aastaga olid meie kihelkonnas koolid juba 11 külas.
Nende seas oli ka Lõpe kool, mis avati 1861. a. Kooliruumideks kohandati üks osa pisikeset suitsutarest ja esimeseks koolijuhatajaks sai Mihkel Mänd. Esimese kooli kohta leiame andmeid Faehlmanni poolt asutatud Õpetatud Eesti Seltsi aruanderaamatust, sest koolid pidid teatud aja tagant saatma seltsile vastused etteantud küsimustikule. Selles taheti teada kooliskäivate laste arvu, kui palju kooliealisi lapsi ei käinud koolis, mida õpiti, kooliskäivate laste vanusevahemikku ja andmeid õpetaja kohta.
1863.a. kevadel saadetud aruandest võime lugeda, et Lõpe koolis käis 18 poiss-ja 5 tütarlast, keda õpetati koos. Haridust anti kolme küla 10 - 14 aastastele lastele ja tegelikult oli kooliealisi lapsi nendes külades 39. Samast aruandest saame teada, et lapsed õppisid sel ajal koolis „ luggema, laulma, kirjutama ja rehkendama"
Kooliõpetaja Mihkel Männi kohta oli öeldud, et ta on „ 35 astat vanna, naesemees, rägib Ma keelt üksi, kolitab üksi, tallitab weel puseppa ja kingseppa ammetit..."
Samas Õpetatud Eesti Seltsile saadetud aruande II osa 6.punktis on kirjas, et „ koolimaja jaoks on maad mõõdetud, mis 6 taalrit ja 38 krossi suured. Mida see tähendas?
Lõpe küla asus Liivimaa kubermangus ja selles oli 19. sajandil maade mõõtmisel kasutusel nii adramaa- kui ka taalriarvestus:
1 TAALER = 90 krossi
1 ADRAMAA = 30 taalrit tulu
1 TAALRI TULU = 22,5 hobusepäeva ehk 30 jalapäeva + 1-tündrine rukki- ehk odraandam ja 2-tündrine kaeraandam
1 tünder = 3 tallinna vakka ehk 2 riia vakka ehk 9 külimittu ehk 80 kg.
Muu koolmeistri palga kohale oli tõmmatud kriips.
Selline oligi siis hariduse andmise algus Lõpel. 1899. aastal jõuti elanikkonna eestvedamisel sinnamaale, et suitsutare asemele ehitati päris koolihoone, mis on ka tänaseni säilinud.
Poolteist sajandit on väga pikk aeg ja selle aja jooksul on kooliga kokku puutunud nii siin õppides kui ka töötades väga paljud inimesed. Palju õnne kõigile Lõpe hariduselu juubeli puhul ja praegusele kooliperele ikka tegusat tarkusejagamist edaspidiseks.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti