Heiki Valk 31.08.2011 Arheoloogia Tartu Ülikoolis
Ristisõdadega kaasnenud keskkonnamuutusi uuriva rahvusvahelise projekti „The Ecology of Crusading“ raames (juhtpartner Readingi Ülikool Inglismaalt; vt www.ecologyofcrusading.com) toimusid kaevamised Karksi ordulinnuse varemetes. Projekti Eesti-poolseks partneriks on Tartu Ülikool ja Eesti-poolseks üldjuhiks Heiki Valk. Välitöödes osalesid Readingi Ülikooli, Toruni Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased.
Linnusealale tehti kolm kaevandit: I kaevand (10 x 2 m) pealinnuse õue, II kaevand (3 x 2 m) eeslinnusele, väravakoha ja kiriku vahealale piirkonda, kus kiriku valgustuskaabli paigaldamisel oli avastatud hea orgaanikasäilivusega märga pinnast, ja III kaevand (6 x 2 m) pealinnuse eesõue, keskaegse sillakoha ja kaevukoha vahele.
Pealinnuse mõlemast kaevandist tuli kamara all nähtavale suurtest maakividest, tõenäoliselt Poola-aegne hoovisillutis, mille kivide vahelt leiti rohkelt loomaluid ja kabjanaelu. Mõlemas pealinnuse kaevandis järgnes veel kaks munakivisillutist – väiksematest kividest ja katkendlikult säilinut. Nende all oli keskaegset kultuurkihti. Pealinnuse õuekaevandis algasid alumise sillutise all kohati silmapaistvalt niisked ja orgaanikarohked kultuurkihiladestused. Kaevandi lääneotsa oli nähtavasti Poola ajal maetud rohkelt ülisuuri, nähtavasti purustatud müüridest pärit raudkive: Ilmselt oli lihtsaim viis probleemsetest kividest vabanemiseks nad maha matta. Oletatud muinaslinnuse kultuurkihist ei leitud mingeid märke. Küll tulid loodusliku aluspinnase peal nähtavale adrajäljed, mis näitavad, et enne linnuse rajamist on selle asemel olnud põld. Tööd peakaevandis jätkuvad järgmisel aastal.
Eeslinnuse kaevandis koosnes pinnase ülaosa hilistest, nähtavasti Poola-aegsetest ladestustest, mille all lasus niiske õhuke, eeslinnuse varasema kasutusega seonduv orgaanikarohke pinnasekiht – varasemate kaevamistulemuste põhjal 13. sajandi II poolest – 14. sajandi algusest pärinev. Vahepealsed ladestused puudusid: tõenäoliselt on 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses linnuse õuelt rohkesti pinnast ära kooritud, et ehitada muldkindlustusi eeslinnuse välismüüri ette, väravast ida poole.
Kaevamiste vältel koguti I ja III kaevandi niiskest pinnasest rohkesti proove, et neist Gdanskis projektilaboris teha loodusteaduslikke analüüse (taimede õietolm ja seemned, makrojäänused). Inglismaal jätkub kevadel Viljandi ja Karksi ümbrusest võetud turba- ja pinnaproovidega puursüdamike analüüs, eesmärgiks jälgida õietolmu abil muutusi taimestiku ja kultuurmaastike ajaloos.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti