www.elu24.ee 26.01.2012
Foto: Scanpix
Lõuna-Inglismaalt Dorsetist leiti varajasest keskajast pärit massihaud, kus arvatakse olevat Norra kuninga Harald Sinihamba palgasõdurite jäänused.
Arheoloogide kinnitusel kuuluvad leitud skeletid viikingitele, kirjutab CBS News.
Viikingid olid need, kes Euroopas 8. – 11. sajandini hirmu külvasid.
Hauast leitud hammaste isotoopuurimine näitas, et need kuuluvad Skandinaaviast pärit meestele. Arvatakse, et need mehed olid pärit nimelt Norra aladelt.
Massihaud avastati juhuslikult juba 2009. aastal, kui arheoloogid tegid väljakaevamisi paigas, kuhu hakati rajama uut teed.
Hauas oli 54 noore mehe jäänused. Kehad ja pead olid eraldi, mis tähendas seda, et enne hauda jõudmist oli neilt pead maha raiutud.
Koljud olid kokku kuhjatuna haua ühes osas.
Teadlased ei ole siiani lõpuni kindlad, kes sinna hauda maeti ning miks nad massiliselt samal viisil tapeti.
Cambridge`i ülikooli arheoloogi Britt Baillie´i arvates on tegemist viikingisõduritega, kes 900. aastate lõpul Taanit ja hiljem Norrat valitsenud Harald Sinihamba jomsviikingite palgaarmeesse kuulusid.
Harald Sinihamba järgi on tänapäeval nime saanud Bluetoothi tehnoloogia.
«Legendide järgi tegid jomsviikingid röövretki mitmele poole. Võimalik, et Lõuna-Inglismaal sattusid nad kokku mõne teise sinna varem jõudnud viikingitegrupiga või siis tapeti nad kohalike keltide poolt,» selgitas arheoloog.
Jomsviikingite vennaskond on väga kindlate reeglite alusel toiminud palgaarmee, kuhu valiti selleks sobivust näidanud 18 – 50-aastased mehed.
Legendide järgi oli jomsviikingitel kartmatute ja karmide meeste maine. Jomsviikingite tavade hulka kuulus ka kaaslase tapmise eest kätte maksmine.
Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti