www.elu24.ee 19.12.2011
Foto: Scanpix
Prantsuse teadlaste sõnul oskasid neandertallased ehitada mammutiluudest varjualuseid.
Arheoloogid uurisid 44 000 aasta vanuseid mammutiluid, millest oli ehitatud ümarkodasid, edastab archaeology.com.
Arvatakse, et need ehitised on kõige varasemad näited luudest ulualuste kohta.
Varasemalt on arvatud, et umbes 30 000 aastat tagasi välja surnud neandertallased olid üsna primitiivsed ning elasid vaid looduslikes koobastes.
Uus uuring aga näitas, et kui nad rändasid ka paikadesse, kus koopaid ei olnud, rajasid nad peavarju andnud ehitised.
Pariisi Muséum National d'Histories Naturelle teadlaste sõnul olid kodade ehitamiseks kasutatud luudel graveeringuid ning neid oli värvitud ookriga.
«Neandertallased on seni vanim nüüdisinimese eellane, kes kasutas loomaluid eluaseme ehitamiseks. Mammutiluud andsid põhistruktuuri, selle peale pandi puitmaterjali, sammalt ja lehti,» selgitas uuringut juhtinud arheoloog Laetitia Demay.
Ta lisas, et neandertallased valisid meelega mammutiluud, kuna need olid pikad ja tugevad.
«Kliimatingimused tegid neandertallased nutikaks. Elades jahedas kliimas, kus puitu nappis, tuli neil leida mingid muud vahendid kodu rajamiseks. Mammutid andsid seega söögi, riide selga ja peavarju,» jätkas Demay.
Teadlased uurisid Moldovast 1984. aastal avastatud mammutiluid. Kokku oli 116 luud, mida oli kasutatud kodade ehitamiseks.
Kodade paikadest leiti jälgi ka tuleasemetest, mis viitab, et neandertallased elasid neis luust peavarjudes mõnda aega.
Uurijate arvates said neandertallased «maja» luud nii enda poolt tapetud kui loomulikku surma surnud mammutitelt.
Arheoloogide sõnul on aina rohkem tõendeid selle kohta, et neandertallased ei olnud primitiivsed, vaid üsna arenenud: nad matsid oma surnuid, neil oli keel, nad oskasid toitu küpsetada ning ehteid valmistada.
Vanim tõend ehitise kohta pärineb aga rohkem kui 500 000 aasta tagusest ajast. Tegemist on inimese varase eellase Homo erectus`e poolt rajatud puidust peavarjuga. See leiti Jaapani pealinna Tokyo lähistelt.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti