www.parnupostimees.ee 13.01.2012
Olaf Esna, bibliofiil
Pärnu riigiviinakaupluste asukohad on teada, kuid neist ei ole säilinud omaaegseid fotosid. Sellelgi on peatähelepanu Väikesel sillal, mitte paremal oleval kahekorruselisel A. H. Perendsi (Berendsi) majal, kus tuliveega kaubeldi.
Foto: Olaf Esna erakogu
Eesti-, Liivi- ja Kuramaal rakendus viinamonopoliseadus 1. juulil 1900. Selle kohaselt oli ainult riigil õigus müüa viina, kõrtsid kaotasid müügiõiguse ja ühtlasi olulise tuluallika.
Monopoli tulekuga avati Pärnu linnas viis riigi (kroonu) viinakauplust. Südalinnas asus see Munga (Lastepargi) 1 A. H. Tilli (Tilti) majas.
Alevis avati kaks kauplust: Riia maanteel Adamsoni majas ja Karja tänaval T. Küti majas (nr 8). Ülejõel oli samuti kaks kauplust: Jänesselja tänaval (Tallinna maanteel) 12 Norrmanni majas ja kaskede all ehk praegusel J. V. Jannseni tänaval, siis küll Tallinna-Posti uulitsas nr 2 A. H. Perendsi (Berendsi) majas Väikese silla juures.
Muide, J. V. Jannseni tänaval on majad ümber nummerdatud, nüüd algab tänav Tallinna maanteelt, mitte Väikese silla juurest ja seepärast on selle maja number 52.
Riigiviinast lähemalt
Monopoliäris oli müügil kahte sorti viina: lihtviin ehk madalakvaliteedilisem oli lakitud punaselt, parem ehk peenviin aga valgelt.
Venemaal mõõdeti viina pangedes. Üks pang oli 12,2994 dm³ ehk liitrit viina. Punase peaga viina müüdi 1/100, 1/80, 1/40, 1/20 ja 1/4 pange mahutavates pudelites. Maksid need vastavalt suurusele 4, 8, 19, 38 ja 190 kopikat. Pudeli eest tuli maksta juurde nagu praegu pandipakendi eest 2, 3, 4, 5 ja 20 kopikat. Kõige väiksemat pudelit kutsuti jussiks ja kõige suurem oli tšetvertnoi, sest mahutas veerand pange viina.
Paremat viina müüdi algul 1/40 ja 1/30 pange mahutavates pudelites vastavalt 29 ja 55 kopika eest. Taara ostis kauplus peale tühjaks joomist tagasi.
Piiritust ehk etanooli oli saada samuti kahte seltsi: 90- ja 95protsendine 1/40 ja 1/20 mahutavates pudelites. Maksid vastavalt 47 ja 90 ning 49 ja 95 kopikat. Jussi 90protsendise piirituse sai kätte 20 kopikaga.
Juuni viimasel päeval enne monopolipoodide avamist oli kõikjal kõrtside matusepäev, kui mehed jõid ja kiitlesid: “Siin on meie isaisad joonud, siin joome meiegi!”
Viinamüügist lähemalt
Esimesel monopoli kehtima hakkamise päeval oli linnal hoopis teine nägu. Kõrtside uksed olid kinni, sildid maha võetud, isegi joobnud inimesi polnud näha.
Kroonupoodides käis rahvas sisse-välja uudiskaupa vaatamas ja ostmas. Poe ukse ees mehed mekkisid ja kiitsid: “Viin on aus, palju parem kui enne kõrtsis.” Iga mees seletas siis, millal ja millisest kõrtsist oli ta halba viina, lausa solki saanud.
Viinakaupluste ukse peal pidasid korda kardavoid (gorodovoi’d) ja lasksid inimesi tunglemise vältimiseks sisse jaopärast.
Esimesel pühapäeval pärast uue seaduse kehtima hakkamist ehk 2. juulil seisid rahvahulgad pärast kirikuskäimist kuivade kõrtside uste ees, kuigi teadsid, et sealt enam va haljast ei saa.
Harjumuse jõud oli niivõrd suur, et jalad viisid ikka kõrtsi juurde.
Monopoliseaduse kohaselt olid viinapoed laupäeviti ja pühade eel avatud kella 17ni, suurte pühade eelsel päeval kella 15ni.
Viinamüümise õigus läks küll riigi kätte, aga muid alkohoolseid jooke võisid kaupmehed edasi müüa, nagu näitab järgnev kuulutuski.
”F. Norrmanni viinakauplus on 1. juulist saadik Riia uulitsal nr 16, endises Krastingi poodis ja on seal ikka saada kõiksugu veinid, lahtiselt ja pudelites ning kõik sordid odavad napsid, likööri, Riia palsamit, rummi, konjakit jne, niisama äädikat, õlut, seltersi ja limonaadi” (Linda nr 31, 1.08.1900).
Õllemüükki käis muutusteta edasi. ”Teatan sellega, et minu õllepoed järgmistes kohtades on: seesjoomiseks ja väljaviimiseks: Riia uulits nr 59, Raudsepa majas, Vene surnuaia vastu. Karusselli uulitsal nr 8, Thombergi majas. Pika uul. nr 1, Nageli majas, vana turu ääres, linna sees. Ülejõel on üksi väljaviimiseks: Jäneselja uulitsal nr 2, Männiku majas, suure silla juures, Tallinna posti uul. Nr 2 Berendsi m. väikse silla juures. Ed. Bliebernichti pärijad” (Linda nr 32, 8.08.1900).
Eesti Vabariigi ajal hoidis kätt viinamüügi pulsil riik/linn. Pärnu 1938/39. aasta aruande järgi oli linnal kolm viinapoodi: Vee tänaval, Tallinna ja Riia maanteel.
Vene ajal sai ”seatapjat” igast toidupoest ja praegugi oleme nii liberaalsed, et isegi R-kioskist saab lauaviina igal ajal kätte. Ainult kas ikka peab? Vene ajalgi ei müüdud viina ajalehekioskites.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti