Anne Nurgamaa, Iisaku Muuseumi teadur 07.01.2012
24. novembril tutvustati Iisaku Muuseumis Muuseumi uue raamatusarja „Alutaguse suured kodu-uurijad" esimest raamatutut „Johannes Kangro loominguline pärand", mille trükkimist aitasid rahastada Eesti Kultuurkapital ja Maidla vald. Raamatut on soovijatel võimalik saada Iisaku muuseumist. Samal ajal oli muuseumis avatud ka J. Kangro töid tutvustav näitus, mida praegu eksponeeritakse Maidla mõisas.
Ida-Virumaa teenekas kodu-uurija, andekas kunstnik ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Johannes Kangro sündis 10. oktoobril 1921. aastal Maidla vallas Aidu-Liiva külas. Tema koolitee algas Aidu algkoolis (1929-1933) ja Maidla algkoolis (1933-1935) ning jätkus Lüganuse täienduskoolis (1935-1936).
Johannes Kangro oli mitmekülgsete huvidega inimene
Tema loomupärane kunstnikuanne avaldus üsna varakult. Juba 16. aastasena ilmusid tema esimesed joonistused (šaržid avaliku elu tegelastest) ajalehes "Virumaa Teataja". 17. aastasena sai ta I auhinna ajakirja "Tõusev Noorus" kirjatööde võistlusel. Edaspidi oli ta nende väljaannete aktiivne kaastööline, eriti satiiriliste pildiseeriate joonistajana.
Samal ajal algas ka tema ühiskondlik tegevus. 1939.a valiti ta Savala noorteühingu juhatuse esimeheks, kuid aktiivse ja osavõturohke maanoorte ringi töö katkestas 1940. aasta juunipööre.
Sõja alguses oli ta mõnda aega metsavend, seejärel astus Omakaitsesse, teenis Piirivalves ja lõpuks Eesti 20. Diviisis. Ta tegi kaasa sõjatee Sinimägedest kuni Saksamaani ja sai rindel ka haavata. Sõja lõppedes koduteele asudes sattus ta koos paljude teistega tšehhide kätte, kus hukkus palju kaaslasi. J. Kangrol õnnestus sealt küll eluga pääseda, kuid järgnesid vangilaagriaastad algul Saksamaal ning seejärel Venemaal polaarjoonetaguses Vorkuta söekaevanduses, kust vabanes 1946. aastal.
Kolhoositöö kõrvalt harrastuskunstnik ja sporditöö organisaator
Alates 1949. aastast sai temast kolhoosnik. Kolhoositöö kõrvalt (ta töötas palju aastaid kolhoosi raamatupidajana) jätkus tal energiat sporditöö organiseerimiseks. Temast kujunes Kiviõli ümbruse spordielu hing ja spordiühingu "Jõud" spordielu korraldaja, spordinäituste organiseerija ja kujundaja. Ta oli ka spordiühingu "Jõud" auliige.
Maidla kooli õpilastele organiseeris ta suvelaagreid ja oli arvukate matkade juhiks kodukandi tundmaõppimisel.
Samal ajal ei unustanud ta ka oma kunstnikuannet. Ta andis koos hilisema Tallinna linnapea Ivar Kallioniga välja satiirilehte "Nõges", juhendas Kiviõli Pioneeride Maja kunstiringi ja õpetas Maidla lastele joonistamist.
Johannes Kangro kätetööna on valminud lugematu arv plakateid, tähtpäevalisi kaunistusi kultuurimaja jaoks, õnnitluskaarte ja tänukirju, vimpleid ja medaleid.
Kunstihuvi ja joonistusanne leidsid rakendust ka graafiliste raamatumärkide - ex-libriste - valmistamises. Tema algatusel asutati 1976. aastal Kohtla-Järve Eksliibrise Klubi, kus aastakümnete jooksul korraldati arvukalt klubiõhtuid ja näitusi, osaleti eksliibristeklubide vabariiklikel kokkutulekutel ja oldi ka ise korraldajate rollis. Johannes on oma kunstnikukäega valmistanud üle 60 eksliibrise.
Omaette saavutuseks oli ka 2 korda ühiskondliku muuseumi rajamine (kahjuks see töö läks kaduviku teed).
Ajakirjanik ja kodu-uurija
Üheks tema hindamatuks tööks oli artiklite kirjutamine kohalikule ajalehele. Tema toimetatud oli ka ajalehe "Leninlik Lipp" juures „Koduradadel" lehekülg. Artiklitele kohalikust kultuurielust, kodukandi ajaloost, muinsuskaitsest ja päevasündmustest lisandusid ikka tema illustratsioonid (linoollõiked, sulejoonised jne).
Samuti oli ta muinsuskaitse usaldusmees. 1987.a oli koos Lennart Mere ning paljude teiste avaliku elu tegelastega Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutava kogu liige. (EMKS oli üks Eesti taasiseseisvumisele tõuke andnud organisatsioonidest.) Ta oli ka kauaaegne Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringi esimees ja kroonik.
1977.a tabas Johannes Kangrot insult, kuid ta tegi endiselt kaastöid Eesti Rahva Muuseumile, Eesti Spordimuuseumile, Põllumajandusmuuseumile, Kirjandusmuuseumile ja Loodusuurijate Seltsile. Kümnetesse köidetesse on ta kätkenud kodukandi ajalugu: seltsi- ja kultuurielu, põllu- ja talumajandust, Aidu-Liiva küla endiste hoonete kirjeldusi ja joonistusi, Maidla mõisa ja kooli ajalugu, sõjaaegseid ja -järgseid aastad, kolhoosiajajärku jne. Tema rikkalik erakogu asub praegu tema poja valduses.
Ta oli ka suurepärane organisaator. Kui 1988.a toimusid külapäevad Aidu - Nõmmel ja Liivakülas, oli J. Kangro ikka eestvedajaks. 1991.a kihelkonna esmamainimise 750. aasta juubeli puhul aitas ta organiseerida mälestuskivide paigaldamist Maidla valla 5 külale ja 6 koolile.
Johannes Kangro maine elutee katkes 12. novembril 1998. aastal ja ta on maetud Lüganuse kalmistule.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti