Toomel leitud skelett jätab õhku küsimusi

Tartu toomkiriku hauakastist läinud neljapäeval välja kaevatud meheluustik jätab arheoloogidele nuputamiseks küsimusi nii matmise aja kui ka mehe isiku kohta.

Et hauakastist leiti luustik, ei peaks justkui olema üllatav, kuid arheoloogid Martin Malve ja Raido Roog nentisid, et toomkiriku ajalugu arvestades oli terve luustiku leidmine siiski üllatus ja mõni kolleeg oli sellise võimaluse välistanud.

http://www.tartupostimees.ee/1248840/toomel-leitud-skelett-jatab-ohku-kusimusi/

Arheoloogidel algab töine suvi

Arheoloogid alustavad suviste väljakaevamistega peamiselt juunis-juulis ning ette võetakse näiteks linnamäed Kagu-Eestis, iidne sepikoda Käkul, rauasulatamiskoht Maidlas, Utsali klaasikoda ja Asva pronksiaegne hoone.

http://www.postimees.ee/1247574/arheoloogidel-algab-toine-suvi

http://www.saartehaal.ee/2013/05/25/arheoloogid-alustavad-saaremaal/

Tvauri: Utsali klaasikoda

Maidla

http://www.president.ee/et/meediakajastus/bibliograafia/valik-meediakajastusi/7671-qpresidendi-kantselei-ametnikud-kaeisid-maidla-kalmel-arheoloogiksq-raplamaa-sonumid-26-juuni-2012/

http://www.saartehaal.ee/2012/07/28/kaku-kula-uhked-leiud-ja-esimene-valikonserveerimismasin/

Tõnisson ja Peets: Paatsa linnusease

Asva kindlustatud asula

http://et.wikipedia.org/wiki/Asva_linnusasula

VIDEO: Itaalia arheoloog leidis Türgis põrguvärava

Türgi edelaosas asuvas kunagise Früügia riigi linnas Hierapolises käivad väljakaevamised. Arheoloogid väidavad, et nad on leidnud Plutoniumi ehk Pluto värava, millest antiikautorid on kirjutanud kui pääsust allmaailma ehk Põrgusse.

http://www.ohtuleht.ee/515929

Aardeleid läks kirikus vitriini

Tartu Peetri koguduse liikmed Aino Hein ja Õie Kuperjanov sortisid kiriku arhiiviruumist välja tõstetud kraami. Ühel hetkel leidis Aino Hein kasti, milles oli üle kilo kaaluv komps.

Riidetüki sisse olid mässitud mündid, mis pärinevad 20. sajandi algusest ja 19. sajandi lõpust. Samas oli kinniseotud väike kott rahaga, koti peale on kirjutatud «6 rubl. 32 kopk.».

http://www.tartupostimees.ee/1245496/aardeleid-laks-kirikus-vitriini/

Richard III aeti pärast surma kiiresti auku

Hiljutine uuring, mis tehti möödunud aastal leitud Inglise kuninga Richard III luude põhjal näitas, et see kuningas maeti väga kiiresti.
Leicesteri ülikooli arheoloogid leidsid kuninga jäänused Leicesterist paigast, kus kunagi asus frantsiskaanlaste klooster, edastab Yahoo News.

http://www.elu24.ee/1246556/richard-iii-aeti-parast-surma-kiiresti-auku

VIDEO: Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist leiti mehe skelett

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegsest hauakastist paljastus 13.–15. sajandist pärinev elusuuruses mehe skelett, üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

http://www.tartupostimees.ee/1246604/tartu-ulikooli-ajaloo-muuseumist-leiti-mehe-skelett

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=56578

Jõhvi lähistelt leiti Liivi sõja aegne aare

Mai alguses leidis kohalik hobiuurija Dmitri Kurakin Jõhvi valla alalt põllumaalt Liivi sõja lõpust pärineva aarde, mille tulemusena algatas muinsuskaitseamet ala kui hiliskeskaegse asulakoha riikliku kaitse alla võtmise menetluse.

Laupäeval, 4. mail leidis kohalik hobiuurija Dmitri Kurakin Jõhvi lähedalt põllumaalt aarde.

http://pr.pohjarannik.ee/?p=7731

Reval ja ümbrus 1844

Autor: Aet Pikk ( Facebookis jagatud

postitus )

Väljavõte Eestimaa kaardist 1844. (Nikolai von Glehn oli siis 3 aastane ja raudteed ka muidugi veel polnud.)
Kaardile on kantud kõik toonased olulisemad teed. Peamiseks postiteeks Tallinn-Pärnu suunas oli seni praegune Pärnu maantee. Kaardile on aga kantud ka praegune Kadaka puiestee, millele osutab roosa nool. See kavandati uueks ratsionaalsemaks Pärnu maanteeks, st postiteeks 1817. aastal. Raiuti küll sisse metsasiht, kuid tegeliku teeehituseni ei jõutud. Raskemini läbipääsetavaid kohti vahepeal siiski sätiti.
Lisaks on siin kaardil olulise teena märgitud veel Nõmmelt üle luidete kulgev otsetee Harku mõisa.
Seda võiks ju mõnel puhkepäeval otsima minna?
Uus postitee ehk praegune Kadaka pst on näha ka 1899. aasta verstakaardilt, kuigi teeehitusplaanid olid soikunud. Nii, et ühendamist vajav suund oli männitukkadega maastikus olemas ammu enne seda kui linn oma ehitustega siia jõudis. Ühtlasi ka vastupidi – linn jõudis kiiresti siia sellepärast, et üks teesiht oli juba olemas.

Valdo Praust kommenteerib:

Olles vanemat teedeajalugu veidi süstemaatilisemalt uurinud (sh pikad artiklid Maanteemuuseumi 2011. ja 2012.a astaraamatutes, võin oletada järgmist. Tõenäoliselt oli Tondi tänava sihis ja sealt üla praeguse Retke tee kandi Vana-Pärnu maanteele viinud Pärnu kaugteesiht vanim, mis oli kasutusel edela poole viiva maanteena juba muinasajal ja edasi keskajal. Usun, et selle tee muutis läbimatuks millalgi meile tundmatul ajal (Liivi sõja ajal?, Veidi varem? Hiljem?) toimunud suuremat sorti metsapõleng, mis põletas Rahumäe ja Tondi kandis olnud metsa koos huumusekihiga maha, jättes järgi tühjad liivaväljad. Kuna pinnas on liivane, tekkisid selle tulemusena sinna lagedad ja liikuvad luited, mis raskendasid läbipääsu ning mille üle on kurdetud alates 17. sajandist. 19. sajandil hakati neid ka küll metsastamisega kinni panema, kuid enne püüti suurt maanteed (postmaanteed) viia teistele sihtidele.
Seda, et Tondi-Rahumäe kandi lahtised luited on looduslikud, ma eriti ei usu. Mandrijää taganes siit ca 12000 aastat tagasi ning taimesel (sh ka suurtel puudel) oli aega kasvama hakata küll. Pigem on seal olnud siiski selline ilus suur männimets nagu Nõmmel, aga see on paljaks põlenud koos pinnasega. Üks väga tugeva argument, mis lubab mul oletada, et veel keskajal oli seal mets alles, on justnimelt see teetrass, mis oli keskajal kindlasti kasutusel ning mida veel 19. sajandil (vt juuresolev kaart) aegajalt (pms küll taliteena) kasutati. Kui keskajal oleks seal lage olnud, poleks sealt tollal kindlalt teed rajatud, vaid siiski põhjapoolse ringiga.
Sama lugu juhtus 15.-16. sajandi kandis ju ka Kura säärel - mets koos pinnasega põles ja tekkisid lahtised luited, mis matsid enda alla külasid ja takistasid tee rajamist. Sama on juhtunud 20. sajandil Kõrvemaal Jussi nõmmel.Väike maastikuline analüüs näitab ka seda, et see tee ei olnud talitee (kuni 19. sajanini oli Eestis kaks teedevõrku - suvine ja talvine), vaid oli ilma suuremate täitmisteta aastaringselt läbitav. Tõenäoliselt on teatud juhuste kokkulangemine see, miks ei ole sellele sihile Harku mõisast üle Glehni lossi praegusse Nõmme keskusse tekkinud mingit suuremat maanteed. Muuseas ma ei välista, et teatud perioodidel keskajal võis Keila-Padise-Haapsalu paralleeltrassina see siht ka kasutusel olla, teede suunad seda teooriat igatahes toetavad. Kahjuks pole meil olemas ürikulisi andmeid enne 17. sajandit ja me sxaamegi piirduda vaid maastikulise analüüsiga (täpsemalt selle asustusajaloolise koosanalüüsiga) ning vaadata olemasolevate teedelõikude suundi ning oletatavalt sajanditevanuste maanteekõrtside asukohti (Nõmme, Risti, Undiaugu, Tondi jt). Ka nende kohta on meil varaseimad andmed reeglina ju alles 17. sajandist.



Mis puudutab aga seda teed, mis on kaardil näidatud Harku mõisa minevana, siis on enamik sellest ju praeguseni alles. See tee kulges (ja kulgeb praegugi) mööda pinnakatetesse mattunud klindi äärt. Nõnne keskusest lääne poole kulgeb samal sihil Vana-Mustamäe tänav (mis viib Glehni lossi juurde). Siis on ca 400 m tühjust (on vaid metsapargi jalgrajad), misjärel kulgeb samal sihil praegune Tähetorni tänav. kuni kunagise raudteeülesõiduni (nüüdseks raudtee üles võetud). Sealt edasi Harku pole on see tee aga säilinud Harku metsateena, mida mööda kulgevad terviserajad - igale vähegi detailsemale kaardile on see tänaseni peale märgitud Harku mõisa väljajõudvana. 

Mina usun, et kõik need kõneks teelõigud on mõisatest algselt palju vanemad. Samuti pole tegu kohalike teedega, vaid kaugmaanteedega (nende osadega), mida kaudu liiguti Lääne-Eestisse ja Saaremaale. Ilmselgelt on Harku mõisa kaudu Tallinna läinud ju kaks paralleelteed.
Külad, muidugi, olid olemas tõenäoliselt juba nooremal rauaajal 10. sajandil, aga selgelt on need teelõigud tähtsamad kui ühe küla liikumisteed. Hüüru siht viis ju Keila kaudu muinas-Ridalasse (Haapsalu asutati 1270. aastatel), Pärnu mnt siht aga Läänemaa keskossa Märjamaa kanti ning samuti Lihula kanti, kust pääses edasi Saaremaale.

Minu nägemus (ametlikus keeles rekonstruktsioonmudel) siinsetest 10.-15. sajandi kaugteedest on näha alljärgneval kaardil (mis on publiseeritud ka Maanteemuuseumi 2011.a. aastaraamatus). Paraku jah, seal ei ole peal kõiki võimalikke alternatiivharusid (nagu ka see Harku-Nõmme otseharu, mis võimaldas Keila poolt tuleval liiklusel minna enne Tallinna Märjamaa-Lihula poolt tuleva tee peale). Tegelikult peaksin ma kunagi Tallinna lähiümbruse ka detailselt välja joonistama, seda pole ma senini eriti palju teinud (olen vaid idapoolsete teede alguse osas).https://www.facebook.com/photo.php?fbid=319682354711287&set=a.274636935882496.80376.100000085740391&type=3&theater

Niipalju sellest Harku-Nõmme otseteest siis veel, et keskaegne Harku kindlustatud mõisahoone ehk vasallilinnus asus selle tee ääres (ja piisavalt kaugel praegusest, üle Haabersti kulgevast teeharust). Linnuse varemed on suure rusukünkana tänini alles - mõisast põhja pool, Naistevangla ja Väljasaatmiskeskuse läheduses.

Päikese Käsi - Keava, viikingiaja tähtsaim asula Eestis?

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1841&layer=98#1841

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1322541

Tallinnat pole olemas. Võim ja rikkus on teistes kantsides. Hoopis Iru ja Rõuge, Peedu ja Pada on kohtadeks, kuhu valle kuhjatakse, tarasid ja torne püstitakse. Ja eriti KEDEPIV on see linnus, mis venelast ärritab ja mille ta otsustab pärast Tartu alistamist järgmisena vallutada. Aasta 1054 tähistab vene kroonikates vürst Izjaslavi võidukat retke linnuse vastu, mida kutsuti PÄIKESE KÄEKS. Kas oli selleks Eesti üheks viikingiaja tähtsamaks keskuseks Keava?

http://www.arheo.ut.ee/keava/main.htm

http://www.raek.ee/.files/534.pdf

http://www.eestiloodus.ee/artikkel529_516.html

Muinaslaevad Sõrvemaa rannavallis

Arheoloogiahuviliste meeli on juba mitu aastat ärevil hoidnud kõik, mis seotud Salmest leitud muinaslaevadega. Seekord teeme juttu eeskätt laevadest endist.

Mõned päevad enne Eesti II merearheoloogia ekspeditsiooni algust, 1979. aasta 15. juunil, kirjutasin Saksamaal ilmunud raamatu „Wikingerschiffe” tiitellehele rasvases kirjas soovunelma leida oma viikingilaev. Võimalus jõuda jälile muinaslaevale Eesti vetes oli tol ajal tunduvalt ebareaalsem, kui tabada loterii peavõit. Ent see päev koitis, kuigi mitte kohe.

http://www.horisont.ee/node/1883

Käsu Hansu aegne Tartu Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis

„Oh, ma vaene Tartu linn,” kaebas omaaegne eesti haritlane, Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans oma pikas Tartu linna ilu- ja hävingulugu kirjeldavas luuletuses. Tõdedes Vene vägede viletsat võitlusvõimet, laskis Rootsi peavägede rünnakut aimav tsaar Peeter I rakendada põletatud maa taktikat kõige äärmuslikumal kujul. Selle suurimaks ohvriks langes kõigest neli aastat varem Vene võimu alla langenud Tartu.

http://www.horisont.ee/node/1881

Helde isanda maa. Muistne Elam III eelkristlikul aastatuhandel.

Edela-Iraani tasandikel, kus praegu laiub kõrb ja stepp, kujunes ligi viis tuhat aastat tagasi üks kõige vanemaid ja ainulaadsemaid tsivilisatsioone – Elam.

Muistne Elam oli umbes sama suur kui tänapäeva Eesti või Šveits. Muistsetel aegadel oli see väga viljakas ala. Niisutuskanaleid rajati Elamis juba IV–III aastatuhandel eKr, kuid irrigatsioon toimis ning piirkond õitses ka veel 3.–7. sajandil pKr, Sassaniidide ajastul. Tänapäeval võimutsevad kunagistel Elami aladel kõrb ja stepp.

http://www.horisont.ee/node/1944

Vana-Egiptuses tehti lapsi aasta kõige kuumematel kuudel

USA Florida ülikooli arheoloogid leidsid Egiptuses iidse matmispaiga, mille uurimine paljastas, et Vana-Egiptuses tehti lapsi enim aasta kõige kuumematel kuudel juulis ja augustis.

Iidne nekropol asub Dakhlehi oaasis ning sinna maeti 1800 aastat tagasi, edastab Live Science.

http://www.elu24.ee/1239164/vana-egiptuses-tehti-lapsi-aasta-koige-kuumematel-kuudel/

Kaks venda leidsid Taanist haruldase viikingiaegse aarde

Taani rahvusmuuseumi töötajad tutvustasid eile viikingiaegset aaret, mis oli maetud maha umbes 990. aastal.

Arheoloogiline väljakaevamine tõi esile 265 eset, mille seas oli 60 haruldast münti. Osal müntidel on kuningas Harald Sinihamba tunnused, vahendas Politiken.dk.

http://www.postimees.ee/1238708/kaks-venda-leidsid-taanist-haruldase-viikingiaegse-aarde/

Hondurase vihmamets võib peita iidset «kullalinna»

USA arheoloogid ja filmitegijad leidsid enda sõnul Hondurase vihmametsast paiga, kus taimkatte all on iidse legendaarse linna jäänused.

Steven Elkins ja Bill Benenson kasutasid Mosquitia regioonis Ciudad Blancas maapinna uurimiseks laserit, edastab Yahoo News.

http://www.elu24.ee/1237604/hondurase-vihmamets-voib-peita-iidset-kullalinna/

DNA näitas, et Minose kultuuri esindajad olid põliseurooplased

Euroopa esimene arenenud tsivilisatsioon oli kohalikku päritolu, mitte sisserännanute poolt toodud.

Kreeka Kreeta saarelt leitud inimjäänustele tehtud DNA analüüs paljastas, et Minose kultuur esindajad olid põliseurooplased, edastab BBC.

http://www.elu24.ee/1237402/dna-naitas-et-minose-kultuuri-esindajad-olid-poliseurooplased/

Arheoloogid panevad vanad kangad rääkima

Hiljaaegu leidsid Tartu Ülikooli arheoloogid Tartu toomkirikus lahti kaevatud hauakastist brokaaditükikesi ja tundsid leiu üle suurt vaimustust. Ei, see polnud suur sädelev siidkangas. Pigem meenutab see toomkirikust leitud brokaat fotol karvatuusti.

http://www.tartupostimees.ee/1232840/arheoloogid-panevad-vanad-kangad-raakima/

Leiti 826 inimest mere­­­põhja viinud laev

Lauri Laugen

Teise maailmasõja ajal Soome lahel uppunud allveelaeva otsinud Vene sukeldujad avastasid selle asemel hoopis keiserlikule Vene mereväele kuulunud purjelaeva. 

Wiki: http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_ship_of_the_line_Lefort

http://www.epl.ee/news/eesti/leiti-826-inimest-merepohja-viinud-laev.d?id=66097410

Parkla alt paljastusid 1700 aasta vanused skeletid

Suurbritannias Leicesteris leiti ühe parkla alt 1700 aasta vanune Vana-Rooma surnuaed. See leiti Leicesteri Newarke ja Oxfordi tänavate ristumiskohas, edastab Live Science.

http://www.elu24.ee/1227254/parkla-alt-paljastusid-1700-aasta-vanused-skeletid/

Babüloni rippaiad ei olnud Babülonis?

Arheoloogid ei ole kunagi leidnud märke selle kohta, et iidse Babüloonia riigi pealinnas Babülonis oleks kunagi olnud rippaiad. Briti Oxfordi ülikooli teadlase Stephanie Daley sõnul asusid need kuulsad aiad hoopis 480 kilomeetri kaugusel Assüürias, edastab The Telegraph.

http://www.elu24.ee/1226092/babuloni-rippaiad-ei-olnud-babulonis/

Merearheoloogid tulevad Saaremaa vetest vrakke otsima

Merearheoloogid plaanivad suvel teha ringi ümber Saaremaa, et otsida siinsetest vetest uppunud laevavrakke.

http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48728&kat=1&y=0

Oxfordi teadur leidis Eestist raamatuharulduse

Oxfordi ülikooli ajalooinstuudi teadur Leigh Penman kinnitab, et Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu baltikakogus säilitatav Fabeli trükiste köide on ainus säilinud originaaleksemplar maailmas (convolute I-1634).

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/oxfordi-teadur-leidis-eestist-raamatuharulduse.d?id=66078624

VIDEO: Lihulas konserveeriti talgute käigus linnusemüüre

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=56081

Põhja-Ameerika esimesed kolonistid olid sunnitud inimliha sööma

Värskelt avastatud inimluud tõestavad, et esimesed Inglismaalt pärit püsivad uusasunikud Põhja-Ameerikas olid sunnitud 1609.-1610. aasta karmil talvel kannibalismiga tegelema.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/pohja-ameerika-esimesed-kolonistid-olid-sunnitud-inimliha-sooma.d?id=66061418

Ekspress otsis kuningas Ingvari hauda

Eestlased lõid Rootsi kuninga maha 1400 aastat tagasi. Tema hauda pole seni leitud.
Aasta umbes 600. Läänemaa rannikul maabub rootslaste suur sõjavägi. Seda juhib svealaste kuningas Ingvar Östeni poeg.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/ekspress-otsis-kuningas-ingvari-hauda.d?id=66060222 

Pelgulinna asumi ajaloost

Robert Nerman

Pelgulinn, mida harilikult jaotatakse Pelgulinna, Pelguranna, Merimetsa ja (pigem Kassisabaga seotud) Kelmiküla asumiks, on praegu elanike arvu poolest Põhja- Tallinna suurim. Piirkonna kujunemist on soodustanud ning laienemist piiranud raudtee ning meri.

18. sajandil olid selles kandis valdavalt heinamaad ning metsad. Pelgulinna nimi viitab ilmselt kas omaaegsele kurikaelte või lihtsalt linnaelanike varjamise kohale.
Linnaosa teket seostatakse Tallinna-Peterburi raudtee ehitamisega. Veel tänagi annavad Pelgulinnas tooni 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse lihtsad tööliselamud. Agulimiljöösse on tipitud mitmeid Eesti tipparhitektuuri hulka kuuluvaid maju nagu vabariigiaegsed esindustraditsionalistlikud hooned Mulla tänava alguses ning elamukooperatiivi "Oma Kolle" püstitatud elamud. Nõukogude ajast pärinevad korrusmajad
ning avalikud hooned jäävad peamiselt laia Sõle tänava äärde. Viimastel aastatel on väga palju ajalooliselt põnevaid ehitisi renoveeritud ning rajatakse ka uusi. 

http://www.tallinn.ee/est/g4106s43131

Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus II

http://www.tallinn.ee/est/Pelgulinna-miljoo-1930.-aastate-lopus-II

Koplis asus vana kaluriküla

Robert Nerman

Aasta-aastalt on suurenenud nii Põhja-Tallinna elanike kui ka paljude teiste tallinlaste huvi Kopli, Kalamaja ja Pelgulinna kultuuripärandi vastu. Seda tõendavad ka vastavate ekskursioonide sagenemised. Kuna lähitulevikus on kavas avaldada raamat «Kultuuriloolised ekskursioonid Põhja-Tallinnas», ei ole otstarbekas ajalehe veergudel kõikidest marsruutidest kirjutada. Peatume allpool vaid üksikutel linnaosa vaatamisväärsustel. 

http://www.tallinn.ee/est/Koplis-asus-vana-kalurikula 

Kadaka külast Mustamäeni

Robert Nerman

Enne selle teekonna algust tuleb kõigepealt peatuda ühel kummalisel ning sügavalt kinnistunud eelarvamusel. Mustamäe linnaosa nagu teisigi piirkondi, kus on toimunud põhjalikud muutused, on enamasti peetud justkui ilma ajaloota territooriumiks. See on ääretult ekslik, pealegi kui arvestada, et tegemist on suure linna külje all asuva alaga. Küsimus on hoopis milleski muus. Võõraste valitsemise ajal on sõna otseses mõttes takistatud kohaajaloo uurimist ning sellekohase materjali jäädvustamist. Ebanormaalsetes oludes kasvasid välja rohked eelarvamused, mis justkui olid õigustuseks vaakumilaadse olukorra tekkimisele ja püsimisele. Jutt ei ole muidugi ühest kahetsusväärsest lüngast meie rahvakultuuri talletamise ja uurimise alal, vaid ka ahelreaktsioonina tekkinud probleemides, mis pärsivad igasugust arengut. Seega on Mustamäe ajalooalaste materjalide väljaselgitamisel ning uurimisel ülimalt aktuaalne tähendus. Kuna Mustamäe linnaosa uurimine on alles algstaadiumis, siis allpool saab peatuda vaid üldjoontes selle piirkonna mineviku juures.

http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni
http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni-2
http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni-3
http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni-4
http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni-5
http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni-7
http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni-8
http://www.tallinn.ee/est/Kadaka-kulast-Mustamaeni-9

Üleminek turumajandusele Kadaka külas

http://www.tallinn.ee/est/Uleminek-turumajandusele-Kadaka-kulas
http://www.tallinn.ee/est/Uleminek-turumajandusele-Kadaka-kulas-2

 

 

Arheoloogid leidsid Vahemerre vajunud linna

Arheoloogid leidsid Vahemerest linna, mis vajus sinna rohkem kui 1200 aastat tagasi. Tegemist oli kunagise Vana-Egiptuse sadamalinnaga, edastab msnbc.com.

http://www.elu24.ee/1223198/arheoloogid-leidsid-vahemerre-vajunud-linna/

Aerling kommenteerib: Imelik, kuidas see info alles nüüd meedias esile tuuakse. Fanck Goddio on seal juba aastaid sukeldunud. Heracleion avastati aastal 2000.

http://www.franckgoddio.org/projects/sunken-civilizations/heracleion.html

Mehhiko templikäikudest leiti müstilised «kullakerad»

Mehhikost Teotihuacanist Sulismao templis asuvatest käikudest leiti sadu müstilisi kullavärvi kerasid. Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi teadlastel ei ole aimugi, milleks neid kasutada võidi, edastab Daily Mail.

http://www.elu24.ee/1222512/mehhiko-templikaikudest-leiti-mustilised-kullakerad/

Richard III luud ja hambad viitavad karmile elule ning vägivaldsele surmale

Möödunud aastal leidsid Briti arheoloogid Leicesterist kuningas Richard III jäänused.
Teadlased uurisid 1485. aastal Bosworthi lahingus hukkunud kuninga luid ja hambaid ning jõudsid järeldusele, et selle monarhi elu oli üsna karm ning ta hukkus vägivaldselt, edastab The Telegraph.

http://www.elu24.ee/1222234/richard-iii-luud-ja-hambad-viitavad-karmile-elule-ning-vagivaldsele-surmale/

Asteekide sulismao templist leiti salapärased kambrid

Arheoloogid uurisid iidses asteekide linnas roboti abil  2000-aastast tunnelit ning leidsid selle lõpust kolm kambrit.
 
http://www.postimees.ee/1213366/fotod-asteekide-sulismao-templist-leiti-salaparased-kambrid/

Rumeeniast leiti «Romeo ja Julia» skeletid

Arheoloogid leidsid Rumeeniast endise dominikaani kloostri alalt «Romeo ja Julia» skeletid. Noor mees ja noor naine olid maetud koos ning nad hoidsid käest kinni, edastab Daily Mail.

http://www.elu24.ee/1211830/rumeeniast-leiti-romeo-ja-julia-skeletid/

Hiina arheoloogid võisid leida kurikuulsa keisri Yangi haua

Arheoloogid leidsid Ida-Hiinast haua, mis võib kuuluda kunagisele kurikuulsale Sui riigi keisrile Yangile.
Leitud matusekambri suurus on 20 ruutmeetrit, edastab foxnews.com.
See leiti suurlinna Shanghaist 280 kilomeetri kaugusel asuvast Yangzhoust.

http://www.elu24.ee/1206698/hiina-arheoloogid-voisid-leida-kurikuulsa-keisri-yangi-haua/

Prantsusmaalt leiti 2300 aastat vanad Gallia sõdurite jäänused

Arheoloogid leidsid Prantsusmaalt sõjameeste jäänused, mille vanus on 2300 aastat.
Leid tehti Gallia iidses matmispaigas, edastab AFP.
Prantsusmaa arheoloogiliste uuringute keskuse teatel leiti 30 matmispaika, milles olid lisaks inimjäänustele ka relvad ja pronksehted.

http://www.elu24.ee/1204088/prantsusmaalt-leiti-2300-aastat-vanad-gallia-sodurite-jaanused/

Arheoloogid leidsid Egiptusest 4500 aasta vanuse sadama ja papüüruse jäänused

Arheoloogide sõnul leidsid nad Egiptuse vanima sadama ja papüürusdokumentide jäänused. Asjatundjate sõnul on tegemist 4500 aasta vanuse sadamaga, mis oli kasutusel neljanda dünastia vaarao Cheopsi ajal, edastab msnbc.com.

http://www.elu24.ee/1203726/arheoloogid-leidsid-egiptusest-4500-aasta-vanuse-sadama-ja-papuuruse-jaanused/

Londoni Cityst leiti «Põhja Pompeii»

Arheoloogid leidsid Londoni Cityst Rooma impeeriumi ajast pärit tänavaid ja suure hulga arheoloogiliselt tähtsaid esemeid.

Arheoloogide sõnul aitab see neil luua parema pildi, milline London kunagi välja nägi, edastab BBC.

http://www.elu24.ee/1198774/londoni-cityst-leiti-pohja-pompeii/

VIDEO: Kohtla-Järvel avastasid torustiku paigaldajad noore inimese luustiku

Iidseid matusekohti avastatakse Eestis üsna tihti, kuid väga harva tulevad enne 20. sajandit maetute luustikud välja linnamajade vahel, Kohtla-Järvel aga leiti üks luustik veetorustiku ehitamise käigus.

http://uudised.err.ee/index.php?06276759 

Iisraelist Kinnereti järvest leiti müstiline struktuur

Arheoloogid leidsid Iisraelist Kinnereti järvest müstilise struktuuri, mis tekitas palju küsimusi. See koonusekujuline struktuur on ehitatud basaltkivimitest ning kaalub 60 000 tonni, olles raskem kui nüüdisaja sõjalaevad, edastab Live Science.

http://www.elu24.ee/1197318/iisraelist-kinnereti-jarvest-leiti-mustiline-struktuur/

Dry Tortugas saarte lähedalt leiti 17. sajandi varandus

USAs mereuuringute firma, Floridas tegutsev Odyssey Marine Exploration teatas, et Florida Keys saaretiku vetest leiti 17. sajandi Hispaania galeooni vrakk, milles oli varandus.

http://www.elu24.ee/1196322/dry-tortugas-saarte-lahedalt-leiti-17-sajandi-varandus/

Arheoloogid leidsid kuulsa Uri lähedalt senitundmatu ehitise

Briti arheoloogid teatasid, et leidsid  Lõuna-Iraagist iidse linna Uri lähedalt ehitistekompleksi.
Uri peetakse piiblitegelase Aabrami elukohaks, edastab foxnews.com.
Ehitised on umbes 4000 aasta vanused ning võisid olla Uri administratiivhooned ajal, mil Aabram elas seal enne kui piibliloo kohaselt Kaananimaale rändas.

http://www.elu24.ee/1192592/arheoloogid-leidsid-kuulsa-uri-lahedalt-senitundmatu-ehitise/

Keskajal ootasid kurjategijaid surmarattad ja praadimine

Keskaja Tallinnas ootas vargaid poomine, mõrtsukaid rattale tõmbamine ning võltsijaid põletamine või praadimine

Teatud ettekujutuse nendest karistusviisidest annavad Tallinnas kehtinud Lübecki õiguse sätted. Peale selle on teada mõningaid konkreetseid näiteid tänu kunagisele Tallinna raesekretärile Bernhard Herbersile, kes tegi 1575. aastal varasematest kohturaamatutest väljakirjutusi. Osaliselt on ta ümber kirjutanud kohtuprotokolle, aga sagedamini märgitakse lihtsalt ära, keda, mille eest ja kuidas omal ajal karistati. Tegemist on päris värvikate näidetega.

http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=11286&lang=5

Tallinna parkide ajalugu ulatub 13. sajandisse

Hirvepark loodi 20. sajandi alguses prahihunniku otsa ning sellest sai linna liigirikkaim paik, kus kasvas 280 nimetust puid ja põõsaid.

Tallinna nüüdisaegse haljastuse juured ulatuvad 13. sajandisse, kui võõrvallutajad kujundasid siia kindlustatud linna. Tallinna ümber leidus põllu- ja karjamaid, metsi ja heinamaid ning muidugi jõgesid-järvesid. Lisaks veel head lahesopid sadamatele – kõik see arendas linna. Sinna juurde käis mitmekesine linnahaljastus, mida jagub tänapäevani.

 http://www.pealinn.ee/index.php?pid=121&lang=5&nid=11336

VIDEO: Tartu maapõuest leiti unikaalsed keskaegsed elamud

Tartus Toomemäel avastati Heino Elleri nimelise muusikakooli juurdeehituse rajamisel elumajade müürid, mis pärinevad 14. sajandist ehk on Tartu seniste vanemate ehitiste nagu Jaani kirik ja Toomkirik eakaaslased.

http://teadus.err.ee/artikkel?id=9008&cat=1&pg=1